Emapiimas on kõik vastsündinule vajalikud toitained kergesti omastavad. Rinnapiimas on ensüümid ning antikehad, mis kaitsevad soolestikku ja hingamisteid infektsioonide eest.
Emapiima asendamine muu toiduga, tähendab imiku jaoks olulist terviseriski, näiteks allergia teket. Arengumaades tihtipeale ka surmariski.
Rinna- ehk piimanääre koosneb näärmelistest moodustitest ja juhadest ning neid ümbritevast rasvkoest. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Mõlemas rinnanäärmes on 15-25 sagarat. Piim tekib peamiselt näärmerakkudest moodustunud alveoolides. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks, mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Piimajuhad avanevad rinnanibus.
Raseduse ajal põied laienevad ja kasvavad, kuid sidekude väheneb. Seda sidekudet, mis kinnitab rinna rindkere seina külge, on võrdlemiso vähe. Seetõttu vananemine ja korduvad imetamised põhjustavadki selle, et rinnad hakkavad rippuma.
Piima teket ja eritumist reguleerivad kaks hormooni : prolaktiin ja oksütotsiin. Prolaktiinieritus suureneb juba raseduse alguses ja on maksimaalne sünnituse ajal. Östrogeeni ja progesterooni tugev toime inhibeerib piima eritumist raseduse ajal.
Sünnituse ajal lakkab äkitselt nende hormoonide eritumine platsentast ja prolaktiin saab vabalt piimanääret mõjutada. Rinnad on enne tugeva eritise eritumist algust sageli väga tusres ja valulikud. Imetamise alguses tekib näärmerakkudesse proteiini sisaldavad sõmeraid ning rasvatilku. Piimaeritumise algus kulgeb suhteliselt aeglaselt, seepärast on ka kogused esimestel päevadel väga väikesed. Mõni päev pärast sünnitust erituvas ternespiimas ehk kolostrumis on rohkesti valke ja vaid veidi rasva.
Kui paned lapse rinnale ja ta hakkab imema, siis imemisel tekkiv rinnanibu ärritus ongi selleks signaaliks, mis ütleb, et piima on tarvis ning hormoonide eritumine algab.Juba see, et sul on laps ja sa teda toidad, on piisav ja peamine põhjus piima tekkeks. Kohe pärast sünnitust umbes 1,5 kuu jooksul toetavad rinnapiima teket ka sünnitamine ise ja seljataha jäänud raseduse kandmine.Emasid, kes ei saa või ei suuda imetada, on väga vähe – põhiliselt naised, kes mõnd rasket haigust põevad (n.AIDS, lahtine tuberkuloos, vähk) või on kaotanud rinnanäärmed trauma tõttu.
Ööpäevas eritub piima vähem kui liiter. Tavalises emapiimas on keskmiselt 45 g rasva, 70 g piimasuhkrut ehk laktoosi ja liitri kohta ligikaudu 10 g valku. Emapiimas on 50% piimasuhkrut rohkem kui lehmapiimas. Emapiimas on palju kasulikke aineid, nagu kaltsiumi, fosfaati ning teisi mineraalaineid ja vitamiine. Rauda on suhteliselt vähe, kuid see imendub palju paremini kui ühestki teisest toiduainest.
Emapiima kogus ja koostis sõltuvad väga palju söötmise staadiumist, kellaajast ja ka sellest, kas laps imeb ise võib rinda lüpstakse. Vasakust ja paremast rinnast võib tulla erinevat piimaRasvasisaldus tõuseb söötmise ajal ja võib olla söögikorra lõpus võrreldes algusega viiekordne.
Seetõttu ei söögi laps peaaegu kunagi rinnapiima liiga palju. Söögikorra lõpus muutub piim nii rasvaseks ja selle maitse nii intensiivseks, et laps lõpetab söömise.
Parimaks näitajaks, kas laps saab piisavalt piima, on lapse kasv ja areng. Seejuures kasvavad lapsed tihti perioodiliselt. Mõne aja jooksul rohkem, siis jälle mõne aja jooksul vähem, mõne aja jooksul rohkem pikkusesse, siis jälle “laiusesse”.Kunstlikul toidul olevad lapsed on sagedamini ülekaalus ning see probleem kipub jääma aastateks. Rinnapiimatoidul olevad lapsed võivad küll esimestel kuudel võtta kaalus hästi kiirelt juurde – sagedasti 1,5 – 2 kg kuus – kuid esimese eluaasta lõpuks kasv aeglustub ning aastased lapsed on kõik enam-vähem ühes kaalus 10 -12 kg, sõltuvalt muidugi ka sellest, kui suurt kasvu on vanemad.Aastase lapse pikkus sõltub samuti vanemate pikkusest ja on tavaliselt 75-80 cm.
Maria Laur
Beebi