Lapsevanem

Kuidas olla karmikäeline enesekontrolli kaotamata

Peamine on endale kindlaks jääda. Foto: Dreamstime / Tomasz Trojanowski

Karm tuleb olla siis, kui pead panema lapse tegema midagi, mida ta teha ei taha. Oled kõvasti edukam, kui suudad jääda rahulikuks, enesele kindlaks ja ennast kontrollida.
Endast väljaminemisega tunnistad kaotust ja tunned seega häbi, et ei suutnud end paremini talitseda. Kuidas peaks siis laps ennast kontrollima, kui sinagi seda ei suuda? Enesekindlust on kergem säilitada kui usud sellesse, mida teed. Võtmeks on teadmine, kuidas probleemile läheneda. Konkreetne plaan juhatab kätte suuna ja annab aimu, mis juhtuma hakkab. Karjumise ja surve avaldamise asemel peaksid proovima pigem erinevaid strateegiaid.
Kuidas lõpetada ülemeelik käitumine
• Väikeste laste puhul, kelle mälu pole suure tahte elluviimiseks veel piisavalt arenenud, töötab väga hästi tähelepanu kõrvalejuhtumine. Nad reageerivad lihtsasti enda ees toimuvale ja suudavad kiirelt unustada, kui pakkuda neile teist huvitavat objekti või tegevust.
• Teinekord võib halba käitumist siluda ka selle ignoreerimine. Kui laps midagi teeb ja samas sulle pingsalt otsa vaatab ja kontrollib, kas sa ikka paned tähele, teeb ta seda tähelepanu saamiseks. Kui otsustad mitte reageerida, pead end kõvasti kontrollima ja mitte reageerima isegi siis kui ta seda korduvalt teeb. Vastasel korral ta mõistab, et sinu häirimiseks peab ta eriti palju vaeva nägema. Tähelepanuta jätmine on väga mõjuvõimas tööriist ja kui laps mõistab, et oled ärritunud, ent ometi talle tähelepanu ei pööra, häirib see teda rohkem kui vihastamine ja tema peale karjumine.
• Ennetus on väikeste laste puhul tihti parim ravim. Kontrolli, et väärtuslikud ja kergesti purunevad esemed oleks haardeulatusest väljas. Kontrolli, et kodune keskkond oleks turvaline. Poodi minnes vali see kassa, mille kõrval pole maiustusteriiulit. Söök ja jook hoia köögis, et need ei satuks elutoa vaibale. Lukusta väärtuslikke või purunevaid asju sisaldavad kapid.
• Käsi lapsel lõpetada, et ta su soove mõistaks. Anna mõista, et teed endast kõik, et tema halb käitumine lõppeks, kui ta seda ise teha ei kavatse. Korduv näägutamine ega üle toa karjumine ei aita. Tõuse ja tõsta ta eemale, võta ese käest või takista teda füüsiliselt. Kui pead ütlema „ei“, siis tee seda, aga jää endale kindlaks.
• Vältimaks edasisi probleeme tee konkreetsele situatsioonile lõpp. Vii ta teise tuppa, et ta ei saaks jätkata. „Aeg maha“ tähendab seda, et viid lapse hetkel toimuva juurest eemale ja paned ta mõneks minutiks teise tuppa istuma, kuni ta maha rahuneb. Teinekord on parim lahendus ise eemale minna, eriti kui tunned, et oled enesekontrolli kaotamas.
• Parim viis panna lasta hästi käituma, on teda hea käitumise korral premeerida ja ergutada.
• Lapse kiitmine halva käitumise eest ja palve tal seda jätkata on paradoksaalne, kuid samas ka küllalt riskantne viis halba käitumist kontrollida.
Propageeri koostööd
Selged, lihtsad juhendid.
Eelkooliealised lapsed ei suuda keerulisi käsklusi ja mitmeid asju korraga meelde jätta. „Too oma kingad, jope ja kindad“ nõuab kolme asja meeldejätmist. Sul veab, kui ta neist kas või ühte teeb, seega esita lihtsaid käske. Kui soovid, et laps aitaks mänguasju koristada, esita talle kindel palve: „Paneme kõik sinu autod siia kasti“, selle asemel, et anda üldine käsk tuba ära koristada – eriti kui ta ei tea, kuhu asju panna.
Selged, positiivsed tagajärjed.
„Paneme sulle pidžaama selga ja siis loeme unejuttu“ annab lapsele väga selge ülevaate eesootavatest sündmustest. Tagajärjeks peab olema miski, mida laps teha soovib, see on nagu stiimul. Lause „Kui sa pidžaamat selga ei pane, siis me unejuttu ei loe“ kõlab pigem ähvarduse kui positiivse tagajärjena. Sellise lähenemise halvaks küljeks on kaks negatiivset väidet, mis annavad lapsele mõista midagi, mida ta teha ei tohiks, ja ähvardab jätta ilma preemiast, mida ta veel saanudki poole. Rõhutades positiivset, tagad enda ja lapse vahel palju koostöövalmima ja soojema suhtluse.
Ole valvel
Jälgi koostööd.
See tähendab kontrollida, kas ta teeb nii nagu sa palusid. Tihtilugu juhtub nii, et esitame mingi palve ja siis kõnnime minema, kuna muud asjad vajavad tegemist. Kümme minutit hiljem avastame, et laps pole palvet täitnud ja ärritume, et meid ignoreeritakse. Õpetades väikestele lastele koostööd, peame kogu protsessi käigus nende kõrval olema, neid juhtima ja aitama neile esitatud palvet täita.
Tunnusta kõiki püüdlusi koostööd teha.
Väikesed lapsed pole tihtipeale piisavalt osavad, et meie palvet ideaalselt täita. Nende tähelepanu hajub, nad unustavad, mida pidid tegema ja kalduvad ülesande juurest kõrvale. Hoides üleval motivatsiooni ja tähelepanu, tuleb kiita iga nende pingutust palve täitmisel.
Füüsilised ja verbaalsed juhised.
Õpetades lapsele koostööd, võib juhtuda, et neile tuleb muuseas meelde tuletada või füüsiliselt ette näidata, mida nad tegema pidid.
Nali, väljakutse ja võistlus. Mõnikord viib naljategemine ja vastupidise väitmine sihile. „Ma kohe üldse ei taha, et sa oma pidžaama selga paneksid,“ võib toas riieteta ringi tormava ja magama sättiva põnniga imet teha. „Võin kihla vedada, et sa ei jõua enne Liisut autosse,“ võib kolmeaastasele poodimineku vastu olevale lapsele järsku tohutuks motivatsioonina osutuda. Sarnaselt aitab last tagant kiirustada ka kolmeni lugemine.
Allikas: iVillage

Lisa oma kommentaar