Kuidas meedia mõjutab eelkooliealisi lapsi?

Ligemale 91% 3-6-aastastest Eesti lastest käib lasteaias. Seetõttu uuriti 2009. a Eestis, millisena tajuvad lasteaiaõpetajad enda ja lapsevanemate rolli laste meediatarbimise suunamisel ja nende meediakirjaoskuse arendamisel.
Uuringute käigus selgus, et lasteaiakasvatajad teadvustavad küll vajadust eelkooliealiste meediakasvatusega tegeleda, kuid peavad seda siiski lastevanemate ülesandeks.
Lasteaiakasvatajad märkisid, et suurenenud meediatarbimine on avaldanud lastele nii positiivset kui ka negatiivset mõju.
Positiivsete külgedena tõid nad mõõduka ning suunatud meediatarbimise puhul esile järgmisi aspekte:

• suureneb laste sõnavara
• meedia motiveerib keeli õppima
• kasvab laste teadlikkus ümbritsevast ning nad soovivad oma teadmisi kaaslastega jagada
• suurenevad uudishimu ja loovus (meedia innustab lastes nähtud loovust arendavaid tegevusi järele proovima)
• kasvab laste edukusele suunatus

Kui aga laste arvutimängude mängimisele ning telekavaatamisele kuluv aeg pole piiratud ning meediakanaleid ei kontrollita täiskasvanute poolt, kaasnevad sellega järgmised negatiivsed küljed:

• meedia toob lastele kätte eale mittevastavad teemad, millest tulenevalt nad mängivad lapsed vastavaid mitteeakohaseid seksiteemalisi ning vägivaldse sisuga mänge
• nõrgenenud on laste käeline ning füüsiline tegevus
• sotsiaalsed oskused jäävad välja arenemata, sest laps elab omas mullis (näiteks robotite või Jussikese ja tema seitsme sõbra maailmas)
• lapsed ei mõista meediavaatamisest vaba aega kuidagi kasutada ning neid tuleb juhendada mängimisel, sest nad ei oska iseseisvalt tegutseda
• külge jääb ka negatiivne sõnavara ning õpitakse võõrkeelt, väljendite tähendust teadmata

Uuringutulemustest lähtuvalt on nii lapsevanema kui ka lasteaiakasvataja roll koolieelikust teadliku meediatarbija kujundamisel väga oluline.
Nii vanemad kui kasvatajad peaksid

• jälgima, millist meediat lapsed tarbivad
• piirama meediakasutuse aega
• vestlema lastega nähtu-kuuldu teemadel ja arendama neis meediakriitilist meelt
• suunama tarbima õpetlikku ja arendavat meediat
• teavitama lapsi internetiohtudest ja õpetama neist hoiduma

Uuringu viisid läbi Kristi Vinter MA, Tallinna pedagoogilise seminari eelkoolipedagoogika lektor, Andra Siibak PhD, Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur ja Kristiina  Kruuse, Tartu ülikooli ajakirjanduse ja  kommunikatsiooni instituudi magistrant.
Refereeritud ajakirjast Haridus