Lapsevanem

Aluselised ja Happelised toidud

Reeglina võib öelda, et kõik toidud, mis enne Sinu kätte jõudmist on töödeldud, on ka happelised

Enne kui alustame, pea meeles, et toidud saab jagada kahte kategooriasse: aluselised ja happelised.
Alustame siis halvast ehk happelistest toitudest. Tänase maailma toidulauas on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu. Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol ja palju muud. Reeglina võib öelda, et kõik toidud, mis enne Sinu kätte jõudmist on töödeldud, on ka happelised. Põhjus on lihtne – töötlemise käigus (näiteks keetmine, praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk Sa sööd tühja kesta. Kehale on see prügi, mida ta nüüd peab oma ressurssidega kehast välja viima. Sellega oled Sa kehast rohkem välja viinud kui sisse pannud.

Loomulikult tuleb siit nüüd vastuväide, et me oleme lihasööja liik, aga ma küsiks vastu: “Kas ikka tegelikult oleme?” Liha me saame süüa alles siis, kui oleme selle teinud eelnevalt pehmeks. See omakorda tähendab, et lihatükk on juba roiskuma hakanud. Seejärel me peame liha soojendama (muutma seda veel pehmemaks) ning lõpuks me sööme oma pikalt töödeldud lihatüki ära kahvli ja noaga, ehk me peame nii palju vaeva nägema, et ühte asja süüa. Lisaks lihas on kõik kontsentreeritud. See tähendab, kui looma on halvasti peetud, siis kõik mürgid on ka kontsentreeritud lihas.

Keetmine teeb toidu happeliseks. Põhjus seisneb selles, et vee temperatuuri tõusmisel üle 45 kraadi hakkab kuumus toitu tapma. Seda on võimalik kergesti kontrollida. Kui suudad panna oma käe vee sisse ilma, et Sa peaksid selle kohe välja võtama, siis see sobib ka toidule.

Teine pool – aluseline toit. Ma arvan, et Sa juba näed, mis on üle jäänud –  kõik roheline – juurviljad, köögiviljad, maitsetaimed, seemned jt. Osaliselt ka puuviljad, aga nendega ei tasu üle pingutada, kuna nad ikkagi sisaldavad rohkesti suhkrut. Tähtis punkt, mida peab meeles pidama, on see, et toit peab olema värske roheline (kui ei ole värske, siis see on ka hape). Seega, värske on alati parem kui töödeldud. Seda fakti aktsepteerivad tänapäeval paljud. Siiski arvavad enamus inimesi, et olles ainult roheline jääb keha ilma tähtsatest toitainetest. See ei ole aga tõsi, sest kui mõelda, siis happelised toidud (nagu liha) on ka saanud oma toitained esialgu rohelisest.

Kui Sa soovid näha tulemust oma kehas ja heaolus, siis tee algust väikse muudatusega oma eluviisis. Söömisel proovi, et 50% (tavalisel inimesel on see 10%) Sinu taldrikul olevast toidust koosneks värskest rohelisest. Selle saavutamisel proovi edaspidi suurendada rohelise osakaalu kuni 80 %-ni. 100 on loomulikult parim, aga kui Sa ikka soovid teisi asju ka süüa, siis 80% on Sulle. Sellega sa reaalselt ei piira enda toidu valikut.

Teadmiseks – mõlemal poolel on olemas oma erandid, näiteks porgand sisaldab suhteliselt palju suhkrut ja osad kalad annavad väärtuslikke rasvhappeid.

 Kui soovid saada eesti keelset tabelit aluseliste ja happelistest toitudest siis lisainformatsiooni leiad Minuoma kodulehelt.

Milleks on seda vaja on ja mis on aluseline elustiil? 

Tervislik toitumine ei saa olla dieedi vormis, kus teed seda ajutiselt. See peab olema püsiv ehk elustiil. Tegemist on üsna lihtsa elustiili ja vägagi loogilise toitumisega, kui nii võib öelda. Nimelt on kehal oma pH tase, mida ta hoiab iga hinnaga. Kõik keha organid ja mehhanismid töötavad, et balansseerida sisemist happelist/aluselist keskkonda. Vere ideaalne pH tase on 7,365 ning selle hoidmine on väga oluline, kuna vere pH tasakaal mõjutab kogu organismi tervikuna. Nimelt suure hulga happe korral hakkab veri kudedest aluselisi mineraale võtma, et kompenseerida oma aluselist puudujääki. Eriti sobivad on kaalium, kaltsium ja magneesium, mis aitavad happeid palju ohutumateks ühenditeks muuta ning kehast eemaldada.

Kus me happeid saame? Meie enda keha toodab neid. Iga sinu liigutus ja isegi mõte toodab hapet. Nagu auto, mis töötamisel toodab süsihappegaasi. Lisaks igapäevased toidud omavad pH taset. Sõltuvalt sellest, mida me sööme, käitub ka meie keha. Kõik, mida me sööme, otsustab meie keha happelisuse. Näiteks verele on vaja umbes 20 osa aluselist ühe osa happe neutraliseerimiseks. Siit põhjus, miks me peaksime oma menüü hoidma aluselisena. Sest keha suudab ise hapet toota.

Keha hoiab oma pH taset ise, Sina pead teda ainult aitama. Tänapäeva inimese menüü on küllaltki happeline – tarbime töödeldud, kuumutatud toite. Paljud meist kasutavad suures koguses piimatooteid ja liha. Oleme massipsühhoosis light toodetest jne jne. Mida keha vajab ei ole töödeldud ega kuumutatud, see ei ole mikrolaineahjus soojendatud ega täis säilitusaineid. Tarbides neid asju teeme kehale ainult liiga ning sellega ka enda tervisele. Keha vajab rohelist ja värsket. Ma kujutan ette, mida Sa ilmselt nüüd ilmselt mõtled. “Taimetoitlane?” Päris mitte. Aga keha vajab kõvasti suuremal hulgal värskeid juurvilju kui tavaline inimene täna sööb. Meie keha vajab õiges koguses õigeid mineraale ja vitamiine. Seda tänapäeva toitumine ei anna.

Lihtne reegel: värsked toidud on aluselised, kuna need on täis mineraale ja vitamiine ning töödeldud toidud on happelised, kuna töötlemise käigus on hävitatud nende toiteväärtus.

Minu kogemus on olnud 100%-liselt positiivne. On hea tundma õppida oma keha ja tema tegelikke vajadusi. Tunnen energia lisandumist, jaksan kauem üleval olla ja kaal tahab ka ise alla minna!

Kui soovid veel informatsiooni aluselise elustiili kohta kohta, siis külasta Minuoma kodulehte.

 
 

Lisa oma kommentaar