Mida mõtlete, kui keegi räägib peretraditsioonidest? Mis sellega seondub? Perekondlikud tähtpäevad? Jõulud, jaanipäevad? Kas teie suguvõsa teeb kokkutulekuid, et näha, kuidas lähedastel läheb ja kui palju pisikesi järeltulijaid vahepeal sündinud on? Palju me üldse mõtleme, mida tähendavad perekondlikud traditsioonid ja kuidas need meie elu mõjutavad?
Mõttetus?
Nii mõnigi tuttav on arvanud, et kõiksugused perekondlikud kogunemised on piinlikud, tüütud, igavad ja mõttetud. Nn pika laua söömaajad aga ebamugava vaikusega teiste suutäite lugemised. Keda ei huvita teiste elu ning kes soovivad, et nende elu teistele korda ei läheks. Isegi pere ühiseid söömaajad on iganenud nähtus, sest kõigi pereliikmete elud on nii erinevad, et ühist aega einestamiseks ei leiagi. Samuti mõtlevad tänapäeval paljud noored – no miks ma peaks vanadega koos midagi tegema, “mark” ju. Pikemalt rääkides selgub, et soov koos tegutseda on olemas, aga puudub harjumus ja traditsioonid.
Üle võtta ja ise luua
Kui kaks inimest otsustavad luua uue pere, võtavad nad üle tavasid oma vanemate perest. Aja jooksul segunevad need pere enda traditsioonidega – olgu need siis erilised sünnipäevad, igasuvised reisid, tähtpäevad või lihtsalt oluliseks muutunud päevad. Kui peres on lapsed, on traditsioonidel oluline roll kindlustunde, kuuluvuse ja pere tugevuse määratlemisel. Ühised ettevõtmised on väline tunnus selle kohta, et vanematele läheb korda perekond tervikuna ja traditsioonidega pered on sageli tugevamad ja üksmeelsemad.
Kindlustunne tavadest
Peretraditsioonid on nagu kindel päevakava lapsele. See annab kindluse, et kuigi maailm võib muutuda, on asju, mis jäävad samaks. Lapsepõlves annab see ootusärevuse ja kuuluvustunde. Samuti teadmise, et on midagi, mida pere koos teeb. Kui kiire elutempo juures pole võimalust perele aega pühendada, siis on hea teada, et on tulemas hetked, mil pere kindlasti koos on ja ühiselt midagi ette võtab. Ka täiesti tavalise päeva võib muuta eriliseks ja mälestusväärseks ning selliseid hetki on täiskasvanuna hea meenutada.
Traditsioonid kastanimunas
Traditsioonid ei pea olema suured – igaaastased ümbermaailmareisid või hirmkallid kingid. Need võivad olla hoopis pühapäevased pannkoogid, igasügisene kastanitekorjamise jalutuskäik või esimeste võilillede kinkimine. Igaühe kätes on oma pere traditsioonide värskendamine või taastamine.
– tehkem siis nii, et elus oleks midagi kindlat ja väärt ootamist.
– tugev pere on turvaline
– tugev pere on parim ennetus probleemkäitumisele
– traditsioonid annavad kuuluvustunde
Autor: Mari- Liis Tikerperi
Lapsevanem