Põngerjas matkab mööbli najal toas ringi ja tahab sinuga uusi mänge mängida. Mängige näiteks peitust, see on nii arendav kui lihtsalt lõbus ajaviide.
Otsi välja oma spordijalatsid
Kümnendaks elukuuks on lapsed tavaliselt väga liikuvaks muutunud. Sellega pead ka sina kohanema. Laste liikumisvõime hõlmab kiiresti roomamist, ükskõik, millisest asendist istuma vingerdamist ja võibolla isegi kõndimist. Ära looda vaid lapseturvalistele vahenditele (nagu uksestopperid, trepipiirded jms). Kuna liikumine, uurimine ja õppimine ongi lapse töö, pead temast alati sammukese ees olema.
Matkajad
Diivanilaud on täpselt sobiva kõrgusega, et laps saaks end selle najale püsti upitada, harjutada tasakaalu hoidmist ja astuda esimesed ebakindlad sammud. Laps matkab toas ühe mööblitüki juurest teise juurde. See pakub talle rahuldust, sest nii näeb ta objekti, mille najal turnib, saab end liigutada ja samas seda katsuda. Ta võib üritada isegi kummarduda ja teise käega maas vedelevat mänguasja haarata. Jälgi lapse näoilmet, kui ta laseb toest lahti ning seisab äkki iseseisvalt püsti. See on saavutus, mida kroonivad peatselt päris iseseisvad sammud.
Käimistool?
Kas teile kingiti katsikuteks käimistool? Või tõi heasoovlik sõber oma lapse pruugitu? Käimistoolidesse suhtutakse vastuoluliselt. Lapse arengu seisukohast eksperdid käimistoole üldiselt ei soovita, sest nende tõttu ei arene lihased, mida on tarvis iseseisvaks kõndimiseks.
Sisuliselt aitavad käimistoolid lastel teha asju, milleks nad on oma arengult niigi ise valmis. Käimistoolidega juhtub rohkem õnnetusi, kui ühegi teise lastele mõeldud mänguasjaga, eriti, kui laps liigub sellega trepimademe või köögis kuumade pottide läheduses. Need näited kirjeldavad ühepoolselt käimistooli ohtlikkust, kuid faktiks jääb, et selle vahendi abil liigub laps kiiremini edasi. Kuna laps seisab püsti, on tal suurem võimalus erinevate asjade järele sirutuda. See võimalus kombineerituna rahuldamatu uudishimuga võib lapsele kokkuvõttes ohtlikuks osutuda.
Kui sa lapsele käimistooli ei soeta, võid ühel hetkel avastada, et ta üritab mingit muud eset justkui käimistoolina kasutada (näiteks tavalist tooli). Need esemed on aga raskemad, ei veere ratastel ning nende abil ei ole võimalik koguda sellist kiirust kui spetsiaalsete käimistoolidega.
Ei rooma?
Kui laps veel ei rooma ega upita end püsti, oled põngerja arengu pärast ilmselt juba mures. Paljud lapsed, keda ei huvita suurem motoorne areng, vaid hoopis istumine ja vaikselt mängimine, on täiesti terved ja normaalsed. Sellistele põngerjatele meeldib vaadelda (kasvõi teisi, pidevalt liikumises olevaid eakaaslasi) ja uut informatsiooni koguda.
Tõenäoliselt hakkab su laps järsku roomama. Ära unusta, et mõned lapsed ei roomagi, vaid liiguvad edasi pepu peal, kõhuli või leiutavad täiesti uue mooduse edasi saamiseks. Mõned tõmbavad end püsti ja asuvad kohe mööbli najal edasi liikuma. Kui sellised lapsed kord liikuma hakkavad, õpivad nad seda tegema suuremal kiirusel kui neist aktiivsemad lapsed paar kuud tagasi.
Väga oluline on pigem toetada lapse individuaalset arengut, kui et sundida teda tegema midagi, milleks ta veel valmis ei ole. Kui siiski muretsed, konsulteeri lastearstiga, kes annab lapse arengule oma hinnangu. Meie soovitame nautida aega, mil ei pea lapsel pidevalt järel jooksma.
Peitusemäng ja asjade püsivus
Lapse mälu on sel kuul märgatavalt arenenud. Eriti on arenenud kognitiivne mälu, mis tähendab, et laps teab, et oled olemas ka siis, kui ta sind ei näe. Lastele meeldib mängida teatud mänge, mis õpetavad asjade püsivust.
Kui sa ei ole oma põngerjaga siiani peitusemängu (peidad näo käte taha) mänginud, teeb ta seda ise. Paljudele lastele meeldib tõmmata oma lemmiktekk üle pea, siis jälle ära ning kavalalt naeratada. Lapsele meeldib kui temaga kaasa mängid, näiteks imestad „Kuhu küll laps kadus?“. Kui laps ei alusta mängu tekiga, tee seda ise, kattes kätega silmad. Kindlasti teeb laps seda järele ning õpib ja mängib samaaegselt. Teine põnev mäng seisneb lapse lemmikmänguasjade teki alla peitmises. Ta õpib tekki ära võtma, et lelu kätte saada.
Nüüd mõistab laps, mida tähendab asjade püsivus ning võib ägedalt reageerida, kui ütled talle head-aega ja asutad end minekule. Ta teab, et sa oled kuskil mujal ja ilma temata. On väga oluline, et te lapsehoidjaga selgitaksite lapsele, et sa tuled alati tagasi. Laps saab sellest perioodist armastuse ja toetuse abil üle.
Märguanded
Tõenäoliselt möödub veel kuu või kaks, enne kui lapse suust selgelt esimest sõna kuuled. Siiski suhtleb laps sinuga juba ammu. Te võite kasutusele võtta kindlad märguanded, millega üksteise oma vajadusi kommunikeerida.
Näiteks kui laps istub söötmistoolis ning tahab sealt välja, õpeta talle, et ta tõstaks oma käed üles sinu poole. Samas ära unusta keelelist suhtlust ning seleta, mida laps selle märguandega parasjagu ütleb („Kas kõht sai täis? Tahad toolist välja tulla?“).Teine lihtne märguanne on käega hüvastijätuks lehvitamine. Kui lahkud lapse juures mõneks ajaks, ütle talle seda ning lehvita käega head-aega. Varsti lehvitab ta sulle vastu.
Kümnendaks elukuuks peaks laps oskama:
1. Seista, toetudes kellegi või millegi najale
2. Upitada end istuvast asendist püsti
3. Protesteerida, kui üritad temalt mänguasja ära võtta
4. Öelda valimatult „emme“ või „issi“
5. Peitust mängida
6. Lehvitada sulle vastu
Tõenäoliselt oskab:
1. Upitada end kõhuli asendist istuli asendisse
2. Mängida „patsu-patsu-kooki“ (käsi kokku lüüa) või hüvastijätuks lehvitada
3. Noppida ühe käega pisikesi esemeid (hoia ohtlikud esemed lapse haardeulatusest eemal!)
4. Käia, toetudes mööbliesemele (matkata)
5. Aru saada, mida tähendab „ei“ (kuigi sellega ei kaasne alati sõnakuulamine)