Kui lapsel on liiga palju erinevaid huvialasid valitud, võib vabalt juhtuda, et ta kurnab end ära. Vaba aeg ei paku talle siis lõbu.
Miks üleorganiseerimine hea pole?
- Otsustusvõime
Sulle tundub, et arendad lapse otsustusvõimet, kui ta peab valima erinevate tegevuste vahel ja oma aega planeerima. Mingil määral on see kindlasti nii, kuid kui tal on liiga palju erinevaid etteplaneeritud tegevusi ja teda tassitakse ühest trennist teise, võib see hoopis tema otsustusvõimet kahandada. Kui on teada, et teisipäeviti on tantsutrenn, esmaspäeviti maalimine ning reedeti ujumine, siis mida tal enam otsustada tuleb.
- Kurnatus
Laps vajab ka vaba aega ja võimalust omaette olla. Liiga paljude tegevustega tema päeva täitmine võib teda väsitada, muuta ta närviliseks ja tülpinuks.
- Stress
Mõnikord on nii, et lapsele seatakse liiga suuri ootusi. Kui paned lapse trenni, kus raudselt aetakse taga iga grupiliikme edukust, võib see tekitada temas stressi, eriti kui ta tajub oma ebaedu.
Kuidas teada saada, kas sinu lapse vaba aeg on üle organiseeritud?
Küsi endalt mõned lihtsad küsimused:
1. Kas sinu lapsel jagub ka mänguaega?
Kui sinu lapsel pole kunagi aega, et oma mänguasjadega rahulikult mängida, võib tekkida küll kahtlus, et oled ta üle organiseerinud.
2. Kas sinu laps tegeleb oma hobiga innukalt?
Kui laps ei näita oma hobi suhtes enam erilist indu üles, jälgi teda hoolega – võib-olla tasub mõni hobi ära jätta, et uuele tegevusele ruumi anda või lasta lapsel lihtsalt laps olla. Kui lapsele tema harrastus ei meeldi, võib olla tegemist liigse tagantsundimisega.
3. Kas sinu laps on närviline?
Kui sinu lapsel on liiga palju harrastusi või tal on hobi suhtes kahtlusi ja see ei tekita temas positiivseid emotsioone, muutub laps virilaks ja tõrksaks. Mõni teine võib olla jällegi tujukas ja riiuhimuline. Stress avaldub lastel erinevalt, kasulik on jälgida lapse käitumist.
4. Kas laps ütleb, et tahab oma hobiga tegelemist lõpetada?
Kui laps seda korduvalt väidab, pole ilmselt kasu tema äraostmisest ega lohutamisest, sundimisest ega keelitamisest. Võiksid lapse otsust aktsepteerida.
Allikas: „Miks lapsed nii käituvad?“, dr Richard C. Woolfson