Beebi

BabyBox : Kas hüljatud beebide kast lahendaks lapsendada soovijate mured?

Tšehhi Vabariigi sünnitushaiglas toimiv BabyBox

Elame jõhkras maailmas, kus pisikese elu polegi kaitstud
Eesti pole erand julmas maailmas, kus varjatakse oma rasedust, kus beebisid visatakse prügikastidesse või tapetakse kohe pärast sündimist. Eestiski on nii tänavalt kui trepikodadest leitud hüljatud beebisid, avastatud on ka õnnetu otsa leidnud vastsündinuid.
 Näiteid Eestimaalt:

  • 17.11.1999 Sõpruse pst ühe maja elanik leidis trepikojast vastsündinud tüdruku. Laps viidi haiglasse ja sealt lastekodusse. Emale anti meedia kaudu teatades võimalus tegu heastada. Ametnik sõnas, et paar aastat varem sünnitas ka üks naine Raekoja platsil ning jättis lapse sinnasamasse. Kedagi ei saanud karistada, sest emad välja ei ilmunud. (Postimees)
  • 31.03.2005 Kolmapäeva õhtul kella poole kuue paiku leiti Narvast Tiimanni tänav 14 asuva korterelamu 2. ja 3. korruse vaheliselt trepimademelt vastsündinud poiss. Kõige rohkem kahe päeva vanune laps lebas seal tekki mähituna. Kohale saabunud kiirabi viis leidlapse Narva haigla lasteosakonda. Tiimanni tänavast leitud lapse ja temaga seotud asjaolude kohta alustas Ida politseiprefektuuri Narva osakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 124 alusel – eluohtlikus olukorras abita jätmine. Süüdimõistmise korral võib kohus süüdlast karistada rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vabaduskaotusega.
  • Foorumist (13. detsember 2007) – „Mu ema käis kohut, kui leidis prügikastist surnud poisslapse, vastsündinu, kes oli kilekotti pakitud… [Sellel] emal oli endal 4 last, viiendale ei jätnud võimalust! Kõik oli ette planeeritud, varjas oma rasedust. See on siiani meeles mul, kui ema mulle ütles, et leidis lapse…“
  • 21.10.2010 Lääne-Virumaal Tamsalus leiti 18-aastase koolitüdruku kapist vastsündinud lapse vägivallatunnustega surnukeha.

Mis sunnib ema oma last hülgama või tapma?
See on jõhker tegu ning õigustust raske leida. Samas on ilmne, et need emad, kes jätavad oma lapse kuskile koridori, pole päris paadunud jõhkardid. Muidu viskaksid nad beebid ju prügikasti või toimiksid nii nagu Indias, kus vastsündinud tüdrukute surmamisest on kujunenud omaette teadus. On uuritud ka oma lapsi tapnud emade psühholoogilist tausta, kuid tulemused näitavad, et nad pole psüühiliselt haiged, vaid lihtsalt meeleheitel.
Lapse hülgamiseni ei vii tänapäeval üldjuhul siiski mitte konkreetsete vanemate, vaid ühiskonna üldine  hoolimatus, mis tõukab mõne ema väljapääsutu perspektiivini. Lapse hülgaja ei kaalutle funktsionaalselt oma teo plusse ja miinuseid. Oma lapse hülgamine on tänapäeval nii tohutu häbi, et selle taga on enamasti inimelu kõigekülgne ummik, mitte kaalutletud alatud motiivid. (“Ülearused beebid“, Valle-Sten Maiste31.10.2008 Sirp)“
Kui inimene on omadega ummikus, kas poleks siis õigem last mitte eostada?
Kahtlemata oleks see kõige õigem teguviis, seda teab iga vähegi sotsiaalselt teadlik ning eetiliselt toimiv täiskasvanu. Arvatavasti hoidub tänapäeval enamasti lapsesaamisest selline inimene, kes teab, et ei suuda last üles kasvatada. Siin võib leida mitmeid aga-sid. Vähene seksuaalharidus koolides, rasedusvastaste vahendite halb kättesaadavus, üheöösuhted, äpardused olemasolevate vahenditega (katkenud kummid, välja tulnud spiraalid jne), mõtlematus ja teadmatus, ka ärakasutamine. Põhjusi soovimatuks raseduseks on sama palju kui erinevaid inimesi.
Soovimatut sündi ennetab abort?

Pilt on illustratiivne Foto: Istock.com

Üks võimalus soovimata või uuringute järgi haigeks osutunud lapsest vabaneda on aborti teha. Näiteks sooritatakse Inglismaal Daily Maili andmetel aastas ligemale 1,2 miljonit aborti. 22% aborditegijaist moodustavad  alla 20-aastased naised. 2008. aastal ei olnud Naine24 teatel numbrid ilusad ka Eestis — 24% abordi teinud naistest olid nooremad kui 20-aastased.
2010. aastal  tehti Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel 9114 aborti. Aastatel 1992-2010 sooritati samade andmete kohaselt Eestimaal kokku ühtekokku 303438 aborti, mis moodustab kena viiendiku meie oletatavast rahvaarvust. Spetsialistide sõnul on abort muutunud justkui “lihtsaks väljapääsuks”, mitte millekski, mida tuleks kaaluda vaid viimase võimalusena. Kui inimestele jagataks rohkem infot rasedusest hoidumise ja õigeaegse pereplaneerimise kohta, oleksid numbrid palju kordi väiksemad. Uurimused on näidanudki, et kui jagada rasestumisvastaseid vahendeid tasuta, väheneb ka abortide arv.
Viljatud emad on samal ajal meeleheitel
Loomulikult leiab eelpool nimetatu aset samal ajal, kui paljud naised püüavad meeleheitlikult rasedaks jääda ning mitmedki pered tahavad lapsi saada või siis vähemalt lapsendadagi. Arutatakse, kas kasutada surrogaatemasid, spermadoonorlust või võtta ette lapsendamise keerukas kadalipp; käiakse viljatusravi protseduuridel. On teada emasid, kes Eestist lahkunud, et kasutada pere juurdekasvuks surrogaatema abi.

Kui leidub nii arvukalt neid, kes ei soovi last, aga ka rohkesti neid, kes lapse saamise nimel teeksid kõik, kas siis poleks arukas ka Eestimaal võtta kasutusele BabyBoxid? Ehk leevendaks see lastetute perede muresid?

Mis on Babybox?
BabyBox on nn hüljatud beebide kast (spetsiaalne tuba), mis saab alguse erilisest avast haigla seinas. Sealtkaudu saab lapse asetada vastsündinu jaoks turvalisse ruumi spetsiaalsele lauale. Beebikasti luuk ei avane väljastpoolt enam pärast seda, kui laps on sinna asetatud. Kui beebikasti luuk on sulgunud, saavad haiglatöötajad häire tänu kastis (spetsiaalses väikeses toakeses)  asetsevatele liikumisanduritele. Hüljatud lapse tervist kontrollitakse ning enamasti saavad selle beebi lapsendada inimesed, kes on avaldanud lapsendamissoovi.
BabyBoxid on maailmas väga mitmel pool olemas
Juba 12. sajandil lasi paavst Innocentius III Vatikanis eraldada nurgakese, kuhu emad võisid panna oma soovimatud lapsed. Ka kirikutrepid ja nunnakloostrite läved olid varasemal ajal need kohad, kuhu pandi korvike hüljatud vastsündinuga. Nad võeti kuskile peresse kasvatada ning nii ei läinud nende elukesed kohe pärast sündi Looja karja. Praegu on hüljatud laste kaste juba Itaalias, Ungaris, Lõuna-Aafrikas, Saksamaal, Belgias, Tšehhis, Austrias, Šveitsis, Slovakkias, Lätis ja Jaapanis.
Kuna Indias on siiani kombeks vastsündinud tüdrukuid majanduslikel põhjustel surmata, töötati ka seal välja “hälliprojekt”, millega kutsuti vanemaid üles soovimatuid lapsi mitte tapma, vaid jätma tervisekeskustes selleks spetsiaalselt välja pandud hällidesse. Paraku ei ole see meetod tütarlaste tapmisele Indias lõppu teinud.
Saksamaal on alates 2000. a loodud ligemale 75 sellist BabyBoxi, et anda vastu tahtmist emaks saanutele võimalus oma beebi hüljata. 5 aasta jooksul paigaldati nendesse kastidesse 25 imikut.
Kuna Tšehhis leiti enne BabyBoxi programmiga alustamist igal aastal kümmekond hüljatud või surmatud vastsündinut, otsustati sealgi luua emadele legaalne võimalus oma laps hüljata teadmisega, et keegi kindlasti kuskil tema eest hoolitseb. Tšehhis kavatsetakse hüljatud laste kastid rajada kõigisse suurematesse keskustesse, nii et neid saaks kokku 70.
Ameerikas on mitmetes osariikides vastu võetud otsus, et vastsündinu vanemad võivad jätta soovimatu lapse igasse meditsiinipunkti ning ka tuletõrjesse, ilma et neile esitataks mingeidki lisaküsimusi.
Lätis on BabyBoxid olemas juba Liepajas, Daugavpilsis ja Riias. 23. dets 2009. a pandi Riias BabyBoxi esimene vastsündinu. 2011. a jooksul jäeti Lätis heitlaste kasti 12 last, neist 7 tüdrukut ja 5 poissi. Kõik need lapsed on leidnud oma kodud, nad on lapsendatud.
Allikad: Naine24, internet
Mis Sa arvad, kas võtaksid endale lapsendamiseks ühe väikese tibukese BabyBoxist, kui sul endal ei õnnestu lapsi kuidagi saada?

 

1 kommentaar

  1. MUIDUGI MA LAPSENDAN KUNAGI ,AGA SEE ALLES SIIS KUI ENDA LAPSED SUURED JA KA SELLEKS NEMAD VALMIS ON

Lisa oma kommentaar