Lapsevanem

Lapsevanem, pühad ja alkohol

Eestlane ja alkohol
Jõulud ja aastavahetus on ukse ees. Nende pidustuste juurde kuulub eestlastel ka alkohol. Nagu võis lugeda postitusest “Jõulud ja toomapäev”, käisid Saaremaa mehed juba kolm päeva enne jõule peredes koduõlut maitsmas. Ajakirjas „Sotsiaaltöö“ avaldati 2010. a alguses, et eestlane on alkoholi tarbimises Euroopas teisel kohal ja see pole sugugi auasi. Eestis juuakse 12 liitrit absoluutset alkoholi aastas inimese kohta. Iseloomulik on see, et eestlane alahindab oluliselt enda alkoholitarvitamist. 2009. a Emori uuringute kohaselt arvas 77% eestlastest, et meie riigis juuakse liiga palju ning et avalik arvamus on selle poolt, et alkoholiprobleemiga tuleb midagi ette võtta. Ainult 2% küsitletutest arvas, et joob liiga palju, 83% inimestest arvas aga, et joob vähe või mõõdukalt. 15% inimestest ei tarvita üldse alkoholi.
Lapsevanem on oma lapsele isiklik eeskuju. Seetõttu tuleb lastega peredes endale aru anda, et laps vaatab pealt alkoholi tarbimist ning toimib tulevikus samamoodi nagu tema vanemad. Kas iga lapsevanem annab ikka endale aru, et alkohol on legaalne uimasti ja mürk? Ta peab enda jaoks läbi mõtlema, milline on tema suhtumine alkoholi ja kuidas vastata laste küsimustele alkoholi kohta ning sellegi, millist eeskuju ta lapsele ise annab.
Mida rääkida lapsele alkoholist?
Väikesed lapsed, kes on saanud mekkida alkoholi, imestavad, miks täiskasvanud joovad, sest see ei maitse ju tegelikult üldse hästi. Vanemad lapsed on üllatunud, miks täiskasvanud tohivad juua ja nemad mitte. Neile tundub see kaksikmoraalina ning täiskasvanute vastused peavad olema väga selgelt läbi mõeldud. Selles, et alkohol on mürk, on lapsi väga raske veenda, kui nad näevad telerist reklaami „Võtame mõnuga!“ ja vaatavad pealt, kuidas täiskasvanud võtavadki mõnuga.
Lastele tuleb selgitada, et kuigi alkoholi juues võib tekkida mõnus lõõgastus, on ta mürgine ning sellest tekib mürgistus. Neile tuleb rääkida, et kui liiga palju lühikese aja jooksul juua, kaob enesekontroll, süda läheb pahaks ning pea hakkab valutama. Kui juua väga kanget alkoholi ja liiga palju, võib alkoholimürgistusse surra. Alkohol mürgitab aju, nii et inimene võib selle tagajärjel langeda koomasse ja lõpuks jääb ta süda seisma. Lastele võiks rääkida, et alkohol on hauda viinud palju teismelisi, sest sel ajal, kui keha kasvab, on alkohol eriti mürgine.  Kui inimene tarvitab alkoholi liiga palju, võib talle see väga meeldima hakata ning tal tekib vajadus lakkamatult juua. Niimoodi kahjustab inimene oma maksa, mis võitleb mürkidega, ja kui maks on kurnatud, võib ta selle tagajärjel ka surra.
Ainult rääkimine pole tõhus, vaja on olla eeskujuks
Iga lapsevanema kohus on õpetada oma lapsele seoses alkoholi tarbimisega mõistlikkust, piiripidamist ja mõõdukust, et laps sel ajal, kui ta juba tohib juua, s. t täiskasvanuks saanuna, suudaks ise oma käitumise eest vastutada. Ilmselt lapsevanemad teavad, et alaealiste hulgas alkoholi pruukimine aina kasvab. Siin on raske midagi ette võtta ja on päris tõenäoline, et liigne rangus selles küsimuses ei vii sihile, s.t et kui lapsevanem on alkoholi rangelt ära keelanud, võib hakata toimima hoopis vastupidine efekt – kõik, mis on keelatud, on põnev ja tekitab kohe suurt huvi. Samuti on palju teisi tegureid, mis teismeliste alkoholitarbimist soodustavad.
Täiskasvanu peab olema eeskujuks oma vastutustundliku käitumisega ja selgitama alkoholi tarvitamise põhitõdesid:

  • Selgitage lapsele, et tühja kõhu peale ei tohi alkoholi juua, vaid seda tehakse koos teistega lõunatades või õhtust süües ja sinna juurde tuleb juua palju vett. Toidu kõrvale veini joomine ei kahjusta niisugusel määral organismi kui lihtsalt ühe õlle teise järel joomine. Vett on vaja kõrvale juua sellepärast, et see aitab mürgil kehast väljuda.
  • Vältige ise suurtes kogustes alkoholi joomist laste silme all, purjujäämist, enesekontrolli kaotamist.
  • Olge eeskujuks ka sellega, et kunagi ei istu autorooli, kui olete joonud.
  • Kui laps tunneb alkoholi vastu huvi, võib talle seda maitsta anda. Enamasti sülitavad lapsed alkoholi välja, sest see ei maitse neile.
  • Isegi kui mõned alkohoolsed joogid lapsele maitsevad, ei tähenda see, et laps peab neid juua saama.

 Alkohol ja pühad
Pühad on ukse ees, aga lapsed vajavad kaineid vanemaid. Kui vanem joob, jääb laps ilma turvatundest, usaldusväärsusest. Lapsevanem peab olema lapsele emotsionaalselt kättesaadav, lapse vajadusi esiplaanile asetav. Purjus vanem erineb kainest selle poolest, et ta pole oma lapsele ligipääsetav, ta on tujukas, ei mäleta oma lubadusi, kaotab kergesti enesekontrolli.
Loodetavasti jätkub igal lapsevanemal jõudu ja hoolivust muuta oma lapse pühad eriliseks ja meeldejäävaks sellega, et ei aja nn „täiskasvanute asja“ ega joo süüdimatult, vaid tegeleb lapsega ja seab lapse pühad enda omadest ettepoole ning tähtsamale kohale.
Allikad: ajakiri Sotsiaaltöö, 2/2010; Dr Miriam Stoppard “Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata”

Lisa oma kommentaar