Rasedus

Meelespea ohutuks reisimiseks raseduse ajal

Vii end kurssi vaktsineerimistega

Kõige ohutum on reisida teisel trimestril (18.-24. rasedusnädalal), mil enesetunne on tavaliselt kõige parem ja nurisünnituse või enneaegse sünnituse oht kõige väiksem. Üldine soovitus kolmandaks trimestriks on mitte reisida kodust kaugemale kui 400 km, et kõrgvererõhu, paistetuse või enneaegse sünnituse korral oleks arstiabi kättesaadav.
Tervisekaitseinspektsioon teatab:
Kui otsustad reisi siiski ette võtta, tuleks arvestada välismaale reisimisel ettetulevaid võimalikke probleeme ja uurida reisi vältel ja sihtkohas pakutava arstiabi võimalusi. Enne reisile minekut võiksid kindlasti konsulteerida oma arstiga.
Sagedasemad rasedatel ilmnevad probleemid on väsimus, kuumarabandus, seedehäired, kõhukinnisus, põie pidamatus, jalakrambid, sagenenud urineerimisvajadus ja hemorroidid.
 
Arsti juurde tuleb pöörduda, kui sul esineb:
1. Veritsust
2. Alakõhuvalusid ja krampe
3. Kudede või klompide eritumist
4. Emaka kokkutõmbeid
5. Kartus, et lootekott võib olla rebenenud
6. Jalgade tugevat paistetust
7. Peavalu
8. Nägemishäired
Soovitused rasedale reisijale:
1. Väldi saastatud vett ja toitu. Peaksid sööma ainult korralikult läbiküpsetatud liha ja pastöriseeritud piimatooteid, hoiduma valmissalatitest. See aitab vältida kõhulahtisust, aga ka põletikku, toksoplasmoosi ja toidumürgitust, mis võivad tekitada tõsiseid probleeme.
2. Ära reisi üksinda. Soovitav on reisida vähemalt ühe kaaslasega.
3. Ära jäta vahele ühtegi plaanipärast arstlikku läbivaatust. Kontrolli, kas ja kelle poolt on reisi sihtkohas selline abi tagatud.
4. Kontrolli oma tervisekindlustuse kehtivust. Kontrolli, et see kataks ka sünnituskulud. Tihti on vaja vormistada ka lisareisikindlustus.
5. Sihtkohas võta end lähimas haiglas või kliinikus arvele. Haigla või kliinik peaks olema valmis reageerima raseduskomplikatsioonide korral ja vajadusel läbi viima keisrilõike.
6. Tea oma veregruppi.
Lendamine raseduse ajal
Lennukiga lendamine tervele rasedale naisele ja tema sündimata lapsele erilist ohtu ei kujuta. Kui vajad istudes rohkem ruumi, palu kohta kohe esimeses reas vahekäigu juures. Samas kulgeb lend kõige sujuvamalt lennuki keskosas tiibade juures. Proovi iga poole tunni tagant püsti tõusta ja ringi kõndida, paistetuse vältimiseks siruta jalgu ja tee pöiaringe. Turvavöö kinnita alati vaagna kohalt. Võta kaasa piisavalt joogipoolist, sest lennukisalongi kuiv õhk tekitab janu.
Igal lennufirmal on rasedatele lendajatele omad reeglid. Pileteid broneerides võiksid nendega tutvuda, sest teinekord tuleb täita lisaankeete. Riigisisesed lennud on lubatud tavaliselt 36. rasedusnädalani ja rahvusvahelised lennud kuni 32. nädalani. Võta endaga kaasa paber, kus on kirjas lapse eeldatav sündimise päev.
Lendamine on keelatud, kui sul on diagnoositud raskekujuline aneemia (hemoglobiin 0,5 grammi detsiliitri kohta), vereliblede kärbumine, kui oled põdenud tromboosi või sul on olnud probleeme platsentaga. Samas on teinekord võimalik saada lennukis lisahapnikku.
Kõhulahtisus reisimise ajal
On väga oluline jälgida, mida sa reisil olles sööd ja jood, sest kõhulahtisusest tingitud veepeetus võib pärssida platsenta verevarustust.
Oluline on süüa ainult korralikult küpsetatud liha ja pastöriseeritud piimatooteid ja hoiduda valmissalatitest. See aitab vältida kõhulahtisust, aga ka põletikku, toksoplasmoosi ja toidumürgitust, mis võivad tekitada tõsiseid probleeme.
Kui vesi on must, peaks seda keetma. Vältida tuleks joodi sisaldavate veefiltreerijate pikaajalist kasutamist. Muidu on jooditablettide kasutamine reisil olles lubatud, ent neid tarvitanud naiste lastel on täheldatud kaasasündinud probleeme kilpnäärmega. Samuti ei tohiks rasedad kõhulahtisuse vältimiseks kasutada profülaktilisi antibiootikume. Soovitatav ravi on suukaudne vedelike manustamine. Võib kasutada ka kaoliini ja pektiini segu, ent leoperamiidi tuleks kasutada vaid äärmisel vajadusel.
Vismut-subsalitsülaadi ühendid on vastunäidustatud, sest need võivad põhjustada loote veritsust. Antibiootikumiravi võib olla keeruline. Vajaduse korral võiks äärmisel juhul kasutada suukaudselt manustatavat kolmanda põlvkonna sefalosporiini.
Et vaktsineerimine võib sündimata lapsele ohtlik olla, on oluline teada iga vaktsiini vajalikkust ja sellega kaasnevaid võimalikke ohte. Ideaalis peaks kõik rasedad naised olema eelnevalt vaktsineeritud. Üldiselt ei ole elusvaktsiinid rasedatele naistele soovituslikud ja kuigi konkreetseid kõrvalmõjusid pole kinnitatud, on soovitav kolm kuud pärast vaktsineerimist mitte rasestuda.
Vaktsiin

Reisimisega seotud vaktsiinid raseduse ajal
Difteeria-teetanus
Difteeria-teetanuse vastu võib vaktsineerida end juhul, kui viimasest süstist on möödas 10 aastat. Kuigi nende toksiidide kahjulikkust lootele pole tõestatud, on võimalike riskide vähendamiseks soovitatud oodata raseduse teise trimestrini.
Leetrid, mumps, punetised
Et neid haigusi ennetatakse elusvaktsiiniga, on need raseduse ajal vastunäidustatud, olgugi, et näiteks punetiste vaktsiinist tingitud kõrvalmõjusid pole kinnitatud. Kuna arengumaades on neisse kiiresti levivatesse viirustesse haigestumise oht suurenenud, soovitatakse vaktsineerimata naistel neisse riikidesse reisimisega oodata, kuni laps on sündinud. Leetritega kokku puutunud naine peaks haigestumise ennetamiseks saama kuue päeva jooksul immuunglobuliini süsti.
Lastehalvatus
Kuigi IPV-st (inactive polio vaccine – ingl k) tingitud defekte pole loodetel täheldatud, peaks raseduse ajal seda vaktsiini siiski vältima. Samas kui nakatumise oht on kõrge ja naine vajab otsekohest vaktsineerimist, võib IPV-d anda täiskasvanule ettenähtud aja alusel. Kui nakatumine toimub raseduse ajal, on halvatuse kujunemise oht suurem. Samuti on täheldatud tõsist kahju lootele: raseduse ajal nakatunutest loodetest kuni pooled surevad.
B-hepatiit
B hepatiidi vastane vaktsiin on rasedale lubatud, otsest riski ega halba mõju lootele pole täheldatud.
Gripp
Gripist tingitud komplikatsioonide tõttu tuleks vaktsineerida naisi, kelle esimene trimester on gripihooaja alguseks läbi. Sõltumata trimestrist tuleks enne gripihooaega vaktsineerida naisi, kelle tervislik seisund võib gripiga kaasnevaid vaevusi raskendada.
Kollapalavik
Üldiselt on kollapalaviku vaktsiin rasedale vastunäidustatud. Vaktsineerida võib vaid juhul, kui reis endeemilisse või epideemilisse piirkonda on vältimatu. Kuigi selle mõju pärast tuntakse muret, pole vaktsiinist tingitud kaasasündinud väärarengute esinemist siiski kinnitatud. Reisides kollapalaviku ohuga riikidesse peaks kindlasti kaasas olema arsti vastutusest loobumise kiri, samuti sinu vaktsineerimiskaart. Üldiselt peaks neisse piirkondadesse reisimisega ootama, kuni laps on sündinud.
A-hepatiit
A-hepatiidi vaktsiini ohutus rasedale pole kinnitust leidnud, ent kuna vaktsiini aluseks on viiruse mitteaktiivne tüvi, on teoreetiline risk lootele väga väike. Vaktsineerimise vajalikkus peaks sõltuma haigusesse nakatumise tõenäosusest.
Tüüfus
Suukaudselt manustatava Ty21a tüüfusevastase vaktsiini ohutust pole kinnitatud, kuid sellegipoolest eelistatakse raseduse ajal Vi kapsel-polüsahhariidset vaktsiini, sest see on mitteaktiivne ja vajab vaid ühte süsti. Kummagi ravimi puhul tuleks kaaluda selle riske ja vajalikkust.
Meningokokk-meningiit
Mitmekihiline meningokokk-meningiidi vaktsiin on raseduse ajal vajalik siis, kui viibitakse ohtlikus piirkonnas. Halba mõju lootele ja ohtu emale pole tõestatud.
Marutaud
Et halvasti ravitud marutaudi ja marutaudivastase vaktsiini seotust loote väärarengutega pole tõestatud, ei peeta ka nakatumisjärgset ravi rasedatele ohtlikuks.
Jaapani entsefaliit
Ka selle viiruse ja vaktsiini ohutust pole tõestatud. Raseduse ajal peaks vaktsiinist siiski loobuma, välja arvatud juhul, kui naine on sunnitud viibima kõrge riskiga piirkonnas. Kui reis pole vältimatu, võiks selle edasi lükata, kuni laps on sündinud.
Allikas: Erinevad allikad

Lisa oma kommentaar