Mis suhkur on ning kuidas see meie keha ja meelt mõjutab? Miks meil on magusaisu ja kuidas seda loomulikul viisil vähendada? Neile küsimustele vastas toitumisspetsialist Marika Blossfeldt, kirjutab Virumaa Teataja.
Blossfeldti sõnul oleme tõesti see, mida me sööme, sest toit imendub verre, millest moodustub meie vere keemiline koostis. Seega mõjutab toit kõiki rakke, kudesid ja elundeid, mõjutab aju tööd ja annab energiat.
Sellest oleneb, kui hästi töötab meie immuunsüsteem.
Tavaline valge suhkur on valmistatud kas suhkruroost või suhkrupeedist. Taimi töödeldakse, kuni on saadud kontsentreeritud aine – rafineeritud suhkur, milles ei leidu mitte mingeid toitaineid. Siit ka ütlus: suhkur kannab endas tühje kaloreid.
Meie organism peab aga suhkrut seedides oma mineraalainete varud appi võtma. Lisaks kutsub suhkur esile D-vitamiini ja enamiku mineraalainete väljutamise kehast.
“Nagu näete, ei anna suhkur meile toitaineid, pigem keha pruugib ja väljutab neid,” kõneles Blossfeldt.
Rohke kalorisisalduse, kuid toitaineteta suhkur on peamine nii kaalutõusu kui ka mineraalide ja vitamiinide vaeguse põhjustaja. Paljud inimesed on üle söödetud, kuid alatoidetud.
Suhkrul on mitu nime: laktoos, fruktoos, glükoos ja dekstroos jne. Peaaegu igas pakendatud toiduaines leidub tänapäeval suhkrut. Sööme seda kogu aeg enesele teadvustamata. Suhkrud on süsivesikud, täpsemalt öeldes on suhkur lihtsüsivesik, mis lõhustub kehas kergesti ja kiiresti.
Veel on olemas liitsüsivesikud, mida annab meile teravili: nisu, rukis, oder, kaer, mais, hirss, tatar, riis jne. Liitsüsivesikuid annavad ka kõik aed- ja juurviljad ning kaunviljad: oad, herned ja läätsed.
Erinevalt lihtsüsivesikutest lõhustuvad liitsüsivesikud kehas aeglaselt.
“On veel kolmas rühm süsivesikuid, mida mulle meeldib nimetada võltsideks süsivesikuteks. Nende all mõtlen ma valget jahu ja kõiki valgest jahust valmistatud tooteid: saiad, pirukad, küpsised ja pastatooted,” rääkis Blossfeldt.
Ta nimetab neid võltsideks süsivesikuteks seepärast, et valgest jahust toodetes kasutatav nisutera on kooritud, puuduvad paljud toitained ja järele on jäänud vaid viljatärklis, mis jahvatatakse väga peeneks jahupulbriks.
Igal imepisikesel jahuosal on suhteliselt suur välispind ja jahuosa laguneb seedemahlades kergesti lihtsüsivesikuteks ning toimib kehas sarnaselt suhkruga.
“Kui näiteks süüa hommikusöögiks mõni saiake, töötleb keha tärklise kiiresti lihtsüsivesikuks ehk suhkruks, sest see on valgejahutoode. Meie veresuhkru tase tõuseb kiiresti ja järsult kõrgele ja keha reageerib sellele nagu hädaolukorrale. Ta hakkab probleemi lahendamiseks tootma teatud hormooni – insuliini,” selgitas toitumisspetsialist.
“Kui veresuhkru tase järsult üles hüppab, kompenseerime seda insuliinipurskega, mille tagajärjel veresuhkru tase langeb kiiresti ja järsult alla keskmise. Siis tunneme ennast väsinult, võib esineda tujukust. Ja jälle on isu magusa järele,” jätkas ta.
Seega on suhkur probleemi allikas ja ühtlasi selle lahendus. Nii liiga kõrge kui liiga madal veresuhkru tase põhjustavad ebamugavustunnet.
Sellest oleneb, kui hästi töötab meie immuunsüsteem.
Tavaline valge suhkur on valmistatud kas suhkruroost või suhkrupeedist. Taimi töödeldakse, kuni on saadud kontsentreeritud aine – rafineeritud suhkur, milles ei leidu mitte mingeid toitaineid. Siit ka ütlus: suhkur kannab endas tühje kaloreid.
Meie organism peab aga suhkrut seedides oma mineraalainete varud appi võtma. Lisaks kutsub suhkur esile D-vitamiini ja enamiku mineraalainete väljutamise kehast.
“Nagu näete, ei anna suhkur meile toitaineid, pigem keha pruugib ja väljutab neid,” kõneles Blossfeldt.
Rohke kalorisisalduse, kuid toitaineteta suhkur on peamine nii kaalutõusu kui ka mineraalide ja vitamiinide vaeguse põhjustaja. Paljud inimesed on üle söödetud, kuid alatoidetud.
Suhkrul on mitu nime: laktoos, fruktoos, glükoos ja dekstroos jne. Peaaegu igas pakendatud toiduaines leidub tänapäeval suhkrut. Sööme seda kogu aeg enesele teadvustamata. Suhkrud on süsivesikud, täpsemalt öeldes on suhkur lihtsüsivesik, mis lõhustub kehas kergesti ja kiiresti.
Veel on olemas liitsüsivesikud, mida annab meile teravili: nisu, rukis, oder, kaer, mais, hirss, tatar, riis jne. Liitsüsivesikuid annavad ka kõik aed- ja juurviljad ning kaunviljad: oad, herned ja läätsed.
Erinevalt lihtsüsivesikutest lõhustuvad liitsüsivesikud kehas aeglaselt.
“On veel kolmas rühm süsivesikuid, mida mulle meeldib nimetada võltsideks süsivesikuteks. Nende all mõtlen ma valget jahu ja kõiki valgest jahust valmistatud tooteid: saiad, pirukad, küpsised ja pastatooted,” rääkis Blossfeldt.
Ta nimetab neid võltsideks süsivesikuteks seepärast, et valgest jahust toodetes kasutatav nisutera on kooritud, puuduvad paljud toitained ja järele on jäänud vaid viljatärklis, mis jahvatatakse väga peeneks jahupulbriks.
Igal imepisikesel jahuosal on suhteliselt suur välispind ja jahuosa laguneb seedemahlades kergesti lihtsüsivesikuteks ning toimib kehas sarnaselt suhkruga.
“Kui näiteks süüa hommikusöögiks mõni saiake, töötleb keha tärklise kiiresti lihtsüsivesikuks ehk suhkruks, sest see on valgejahutoode. Meie veresuhkru tase tõuseb kiiresti ja järsult kõrgele ja keha reageerib sellele nagu hädaolukorrale. Ta hakkab probleemi lahendamiseks tootma teatud hormooni – insuliini,” selgitas toitumisspetsialist.
“Kui veresuhkru tase järsult üles hüppab, kompenseerime seda insuliinipurskega, mille tagajärjel veresuhkru tase langeb kiiresti ja järsult alla keskmise. Siis tunneme ennast väsinult, võib esineda tujukust. Ja jälle on isu magusa järele,” jätkas ta.
Seega on suhkur probleemi allikas ja ühtlasi selle lahendus. Nii liiga kõrge kui liiga madal veresuhkru tase põhjustavad ebamugavustunnet.