Beebi

Beebi toitumine esimesel eluaastal

Rinnapiim on lapsele parim

Arstide sõnul on kuni 6. elukuuni imiku parim toit rinnapiim. Kas see tähendab, et beebile oleks hea anda ainult rinnapiima kuni 6-kuuseks saamiseni või võib lisatoiduga alustada juba pärast 5-kuuseks saamist?
Külli Mitt : See sõnastus on alati vanematele üks suur mõistatus olnud. Tegelikult oleks hea lapsele ainult rinnapiima anda seni, kuni ta on saanud 6-kuuseks.
Ometi juhtub, et emal kaob piim enne lapse 6-kuuseks saamist terviserikke, stressi või teadmatuse tõttu, või on ema pidanud tööle minema. Mida siis titale anda, kui on näha, et piima tõesti ei ole ja laps kaalus juurde ei võta?
Kui piim kaob, on tähtsaim, et laps nälga ei jääks. Kõige õigem oleks koos arstiga otsustada, mida teha. Parim valik on imiku piimasegud, mis on kohandatud rinnalapsele sobivaks ning sisaldavad mineraalaineid, vitamiine ja rauda.
Lehmapiima peamiseks puuduseks on see, et laps ei saa lehmapiimast vajalikul määral rauda. Et saada kätte piisav rauakogus, tuleks imikul lehmapiima päevas juua terve ämbritäis. Lehmapiim on siiski just vasikatele sobiva koostisega, inimlapse vajadused on teised.
On kuulda olnud ka väiteid, et “eluaeg on lapsed titest peale lehmapiima saanud, miks siis nüüd ei või, mis te hirmutate selle allergiaga”. Mida neile arvajatele ütleksite?
Peamine põhjus, miks beebidele lehmapiima ei soovitata, polegi allergia. Eesti lastel esineb päris palju rauavaegusaneemiat, mille põhjuseks on see, et imikud on väga varasest east lehmapiimatoidul. Me ei tea päris täpselt, milliseid tervisehäireid on liiga varajane lehmapiima andmine veel tekitanud – võibolla neerupuudulikkust, võibolla südamehaigusi.
Alles teise põhjusena, miks imikutele lehmapiima ei soovitata, on lehmapiimavalgu talumatus. Toiduallergia väljendub selles, et lapse põsed muutuvad karedaks ja hakkavad punetama, kehale võib tekkida lööve. Ent allergiat võib väljendada ka kõhulahtisus või -kinnisus.
Kas ema toit mõjutab rinnapiima kaudu last? Millisest toidust peaks ema kindlasti hoiduma rinnaga toitmise ajal?
Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest.

Öeldakse küll, et rinnapiima ei saa valesti valmistada, et oma ema piim on just sellele lapsele kõige parema koostisega. Piima muudavad lapsele sobimatuks kindlasti narkootikumid, alkohol ja suitsetamine. Ka mõned ravimid, kuigi iga ravimi puhul tasub arstiga nõu pidada, kas lapsel on ohtu.
Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest.
Kui tegemist on allergiariskiga perega, st ühel või mõlemal vanemal on olnud või on allergia, tasub toiduga olla ettevaatlik. Vältida tuleks kõiki potentsiaalseid allergeene – kala, tsitruselisi, šokolaadi, pähkleid, mett, maasikaid.
Millist lisatoitu ja kui vara tuleb anda beebile, kes on rinnapiima saanud vaid mõned nädalad ja on pidanud üle minema kunstlikule toidule?
Kui laps saab piimasegu, kehtivad samad reeglid nagu rinnaga toitmisel: lisatoitu tuleks hakata andma 6-kuusele beebile. Kui lapsele antakse väga varakult lehmapiima, võib arst soovitada juurde anda rauapreparaati, värsket mahla ja puuviljapüreesid. Viimaseid selleks, et laps saaks ka C-vitamiini, mis on vajalik raua imendumiseks. Alla 4-kuusele lapsele neid siiski ei soovita, sest lapse seedetrakt pole piisavalt arenenud.
Oletame, et tita on saanud 6-kuuseks ja on saanud seni rinnapiima. Ema soovib talle lisatoitu andma hakata. Millest alustada? Kui palju korraga anda ja kui tihti?
Uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva.

Reegel on, et hea oleks alustada lusikatäiest päevas, uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva. Sel on oma eesmärk: siis me näeme, kas uus toit lapsele sobib. 7 päeva peaks harjutama just allergikute pered.
Alustada võiks puu- või köögiviljadega, näiteks kartulipüreega, millele on lisatud kas rinnapiima, piimasegu või lehmapiima ning pisut rasvainet. Väga hea on Eestis kõige tavalisem rapsiõli. Püreele võib lisada ka võid või õli ja või segu. Seda sellepärast, et lisatoit peaks olema piisavalt energiarikas. Valgu- ja rauaallikana võib pakkuda ka taist sea- või vasikaliha, kuid mitte vorsti või viinereid.
Lisatoidu andmist võib alustada ka teraviljast. Kui on vaja anda lapsele lisatoitu enne 6-kuuseks saamist, näiteks, 4-kuuselt, võiks alustada just nende teraviljadega, mida Eestis ei kasva – riis, tatar, hirss ja mais. Sel on kaks põhjust: need ei sisalda teraviljavalku gluteeni, mis põhjustab peensoole haigust tsöliaakiat. Samuti põhjustavad riis, tatar, hirss ja mais tunduvalt harvem allergiat. Kui väga vara alustada kodumaiste teraviljadega, on lapse seedetrakt ja immuunsüsteem ebaküpsed ning uus toit võib põhjustada ränki tagajärgi.
Teraviljadest võib keeta veega putru ning lisada rinnapiima või piimasegu ja pisut rasvainet nagu kartulipüreelegi.
6-kuustele võiks putru valmistada juba kodumaistest teraviljadest – kaerast, rukkist, odrast, nisust. Nisu paikneb järjekorra lõpus, kuna see võib samuti allergiat tekitada.
Kuigi lisatoitu ei soovitata anda enne 6. elukuud, on kauplustes müügil beebitoidud (sh nisu sisaldavad) sildiga “alates 4. elukuust”. Ka beebitoidureklaamidel on sageli märgitud soovitus anda lapsele püreesid või putrusid juba 4-kuuselt. Kuidas võiksid emad vastuolude rägastikus orienteeruda?
Arstina ma üldjuhul ei soovita 4-kuusele beebile purgitoitu anda. Usaldage oma arsti ja õde, mitte toidupakenditel olevaid silte.
Teisalt, kuni 6-kuuseks saamiseni on küll soovitatav beebile anda ainult rinnapiima, kuid me ei saa seda teha reegliks. Lapsed on kõik väga erinevad. Beebi valmisolek on lihtsalt hinnatav, kui ta saab 4-kuuseks – kuidas ta istub, kas hoiab lusikat peos, kas jälgib, kuidas ema sööb. Mõned lapsed ei saa juba sel ajal rinnapiimast kõhtu täis ja vajavad lisatoitu.
Millised toiduained on eesti imikutel kõige sagedamini allergiat põhjustanud?
Kõige enam on allergiat tekitanud lehmapiim, muna, nisumanna ja soja. Esimesel kohal on munavalge, muna ei soovita me lapsele üldse esimesel eluaastal anda. Teisel kohal on lehmapiimavalk.
Harvem, kuid siiski tekitavad allergiat kala, tsitruselised (ka mahlad ja tsitrusvilju sisaldavad toidud), maasikad, tomat, herned, pähklid, mandlid, šokolaad, kakao ja mesi. Nendega tasub oodata vähemalt seni, kuni laps on aastaseks saanud.
Sageli kurdavad 9–11-kuuste laste emad, et tita tahab ainult rinnapiima ja keeldub tahkest toidust, putrudest või püreedest. Kas te oskate soovitada, kuidas last siiski sööma meelitada?
Ka sellepärast on oluline hakata lapsele lisatoitu andma juba 6-kuuselt, et teda tasapisi tahke toiduga harjutada. Tavaliselt on lapsel kogemus eri maitsetest olemas, kas või juba seetõttu, et rinnapiima maitse muutub sõltuvalt ema toiduvalikust. Andke lapsele aega uute toitudega harjuda, olge järjekindel ja kannatlik. Andke uut toitu natukesehaaval, kuid ärge sundige. Üks väike nipp: lisage köögiviljale puuvilja, nt banaani, magusat söövad beebid üldiselt meelsamini. Või alustage lisatoidu andmist puuviljapüreedest. Näiteks kodumaised Salvesti beebitoidud lähevad järjest paremaks.
Millised toiduained peaksid kindlasti olema üle poole aastase lapse menüüs, et ta saaks kätte vajalikud ained?
Siin on kaks reeglit. Esiteks, laps peab toidust saama energiat, lisavalku ja rauda. See tähendab, et teisel elupoolaastal peaks lapse menüü kindlasti sisaldama liha. Teiseks, lapse menüüs peaksid olema C-vitamiini sisaldavad toidud, puu- ja köögiviljad.
Väga vara ei maksa anda aga peeti, spinatit, kaalikat, naerist ja ka banaani, sest need võivad sisaldada nitraate.
Kumb on imikule parem närimiseks pihku pista, kas leiva- või saiatükk?
Kuna sai on nisujahust, siis ehk leib või sepik. Kuid ka sai võib sobida, peaasi, et laps seda kurku ei tõmba.
Vesi või tee – millal ja mis eesmärgil anda?
Kõige uuemad soovitused näevad ette, et teed ei peaks beebile üldse andma. Tee, sõltumata koostisest, viib lapse organismist rauda välja. Ka 2. eluaastal tasub teega ettevaatlik olla, ja kui seda anda, siis toidukordade vahel, et see ei segaks raua imendumist. Nii et igal juhul on parem anda lapsele puhast keedetud vett. Mahla võib pakkuda siis, kui laps juba tassist joob, või lusikaga, mitte lutipudelist.
Millal võib titale anda jogurtit ja kohupiima? Kumb on parem?
Jogurti ja kohupiimaga võib alustada 9kuuselt. Paremini on omastatavad just hapendatud ja fermenteeritud tooted, järelikult siis jogurt. Kohupiimas on väga palju valku, sellega ei soovitaks üle pingutada. Korraga võib anda 20–50 grammi, mitte rohkem.
Ps.Kui tunned muret oma lapse tervise või toitumisharjumuste pärast, siis kindlasti konsulteeri oma perearstiga.
Refereeritud:Pere ja Kodu juuni 2004

Lisa oma kommentaar