Beebi

Ujumine ergutab lapse meeli

Pärast kolmandat elukuud saab sukeldumist eesmärgipäraselt treenida. Foto: Cornelia Enning

Lisaks lihastoonuse vähendamisele ja puusaprobleemide leevendamisele sobib ujumine hästi kõigile beebidele, sest vesi lõõgastab, karastab, treenib ja tekitab emotsioone.
Tartus Arena veekeskuses beebidega lapsevanemaid basseini ääres juhendav laste füsioterapeut Piret Suur soovitab ujumist kõigile lastele, kellele see vähegi meeldib. Väga pinges beebide lihastoonus kaob, mida sagedamini nad ujumas käivad. „Kui laps hakkab end ise vees vabalt liigutama, siis see normaliseerib lihastoonust,“ selgitab füsioterapeut.
Puusaprobleemidega beebid ei tohi liigestele koormust saada, ent peaksid treenima liigeseümbruses olevaid lihaseid – taas on selleks ujumine kõige parem.
Basseini soovitab Piret tulla vähemalt kahekuuste lastega. Ühekuused on veel väga väikesed ning neid väsitab rohkem kohaletulek, riidest lahti võtmine ja muud protseduurid, nii et vees nad olla ei jõuagi. See-eest saab nendega kodus vannis lihtsamaid harjutusi teha. Enamasti alustatavad basseinis ujumisega siiski 3-4 kuused lapsed.
Esimesel korral soovitab füsioterapeut basseinis korraga olla mitte üle 15 minuti, poole-aastastega võib ka viis minuti kauem sulistada. Seejärel võib treeningtunde järk-järgult pikendada. Üle aasta vanad lapsed suudavad ja tahavad juba 45 minutit kuni tund aega basseinis olla. Tund aega peaks Pireti hinnangul jääma siiski ülemiseks piiriks.
Kasuta ka ujumisrõngast. Foto: Piret Suur

Basseinis on soovitatav ujutamisasendeid pidevalt muuta: selili ja kõhuli ujumine, kallutused, hüpitamised, hüpped basseini äärelt, sukeldumine jne. Pireti sõnul on oluline lasta lapsel vahepeal ka puhata. Seda saab teha hoides last püstises asendis. Selili ja kõhuli asendites teeb laps nimelt pidevalt tööd ning see väsitab.
Alla kuuekuuste jaoks peaks basseinivesi olema 33-34 kraadi soe. Pireti sõnul on päris pisikestega hea alustada väiksemas basseinis, kus vesi ja ümbritsev õhk on soojemad. Vanematele lastele seevastu oleks hea paar kraadi jahedam vesi, sest see karastab neid. „Liiga soe vesi teeb lapsed loiuks, nad ei viitsi üldse liigutada,“ põhjendab füsioterapeut. Samuti võiks suuremate lastega minna ka suuremasse basseini, kus neil on rohkem ruumi ise ringi liikuda.
Ujumas võiks beebiga käia kaks korda nädalas. Kui lapsega käiakse ka näiteks võimlemas, siis tuleb sedagi arvestada ning last liigsete treeningutega mitte üle koormata.
Paljuräägitud sukeldumisrefleksi kohta on palju seisukohti, ent enamasti arvatakse, et see püsib lastel kuni kolmanda, mõnel ka kuuenda elukuuni. Suurematele lastele on võimalik sukeldumist uuesti õpetada.
Kuivõrd suudab beebi ujumisega harjuda ja sellest mõnu tunda, sõltub paljuski tema emast-isast, kellega ta basseinis käib. Esimestel kordadel väriseb ka lapsevanema käsi. Laps tunnetab seda ega tunne end vees kindlalt. Mida paremini tunneb end vees lapsevanem ning laseb lapsel endal vees tööd teha ja ringi siputada, seda enam hakkab vesi lapsele meeldima.
Veeprotseduuridega võiks algust teha juba kodus vannis, kuid just endale ja oma lapsele sobivate ujutamisvõtete leidmiseks soovitab Piret ka füsioterapeutiga nõu pidada.
UJUMISASENDID
Selili ujutamine. Foto: Internet

Selili asendid
Pane oma käed mõlemale poole lapse pead ja libista last vees edasi. Jälgi, et lapse kõrvad oleksid vees ning et laps hoiaks end lõdvalt. Teine võimalus on asetada üks käsi lapse pea alla ja teisega toetada rinnalt. Sellises asendis ujuta last edasi vahelduva kiirusega, tee seinast tõukamist, et keha ning käed ja jalad hakkaksid hästi liikuma.
Kõhuli asendid
Aseta üks käsi lapse lõua alla nii, et pöial toetab lõua otsa ja sõrmed on suunaga jalgade poole, teine käsi aseta toetuseks kuklale või seljale. Jälgi, et lapse suu oleks veest väljas.
Kui lapsele ei meeldi lõua alt hoidmine, hoia teda näoga enda poole, toeta õlgade alt ja libista edasi või hoia kahelt poolt külgedelt.
Kõhuli ujutamine õlgade alt toetades. Foto: Internet

Muud asendid
Lisaks kõhuli ja selili ujumisele hüpita last vees üles-alla, kalluta küljelt küljele, hüpita teda basseini äärelt vette ja kasuta ujumisrõngast. Liikumise stimuleerimiseks sobivad värvilised lelud, millele laps meeleldi järele ujub.
Beebi sukeldumas. Foto: Cornelia Enning

Sukeldumine
Hoia last kõhuli asendis ning kalla vett üle näo või palu seda abistajal teha. Hetkel kui vesi voolab üle näo, tõmba laps vee alt läbi. Vett näole valades tuleb alati öelda üht ja sama käsklust (sukeldu; vesi vms). Võimalik on ka lasta lapsel basseini ääre pealt vette hüpata. Kui sukeldumist regulaarselt harjutada, saab laps ühel hetkel aru, mida temalt oodatakse. Kui laps on sukeldumisega harjunud, võib ta mõneks sekundiks vee all lahti lasta. Jälgi, et laps ujuks rahulikult ega satuks paanikasse.
Foto: Cornelia Enning

Piret paneb vanematele südamele, et last ei tohiks sukeldumisega ära väsitada – paarist korrast ühe treeningtunni jooksul piisab.
Esimesi sukeldumisi soovitab füsioterapeut juhendaja järelvale all teha.
 
Autor: Sigrid Sõerunurk

Lisa oma kommentaar