Beebi

Lapsendamine, eestkoste seadmine ja hooldamine

Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega.
Lapsendada võib ainult alaealist (kuni 18-aastast isikut) ainult lapse huvides.
 Lapsendada saab:
• orbu,
• last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks,
• last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud,
• last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks.
Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada üksnes tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane füüsiliselt ja vaimselt terve isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Erandlikult võib kohus lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Vanusevahe peab siiski olema soovitavalt 15-40 aastat. Abielupaari puhul võetakse kuldne kesktee.
Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda enda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada ja suunab koolitusele.
Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle teovõimet on piiraud, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on perekonnast eraldatud ilma vanema õiguste ära võtmiseta.
Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest (vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses, vanema tervislik seisund ei võimalda last kasvatada, vms). Eestkoste võib seada ka täisealise isiku üle. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Lapse eestkostja on tema seaduslik esindaja.
Perekonnas hooldamine on alternatiivne teenus laste lastekodule või turvakodule tagamaks lapsele stabiilset ja turvalist perekeskkonda. Perekonnas hooldamine võib olla lühi- või pikaajaline sõltuvalt lapse vajadusest, eesmärk on lapse tagasipöördumine bioloogilisse perekonda. Hooldusperekonna ja eestkosteasutuse (lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse) vahel ja võimalusel vanema osalusel sõlmitakse hooldusleping. Perekonnas hooldamist rakendatakse, kui laps jääb ilma oma vanemate hoolitsusest ja eestkoste ega asendamine ei ole võimalikud.
Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on 2007. aastal 1500 krooni lapse kohta kuus. Toetust saavad kuni 16- aastased lapsed juhul kui laps ei õpi ja kuni 19-aastased kui laps õpib.
Loe Tartu linnapea kogemustest kasulastega.
Vaata perekonnaseaduse peatükke nr 10, 11 ja 12.
Eesti Kasuperede Liit
Sotsiaalministeerium

Lisa oma kommentaar