Sünnitus

Värske ema 16 tähtsaimat küsimust

Rinnalaps on saanud kõhu täis, kui ta on pärast toitmist rahulik

Ajakirja Pere ja Kodu numbris vastavad Ida-Tallinna Keskhaigla lastearstid Annika Tiit ja Pille Andresson sagedasematele küsimustele, mis uue ilmakodanikuga haiglast naasnud värskel emal võivad tekkida.
1. Kui tihti peaks laps sööma?
Esimestel elupäevadel soovib laps rinda sageli ja saab sealt väärtuslikku ternespiima. Tihe imetamine ergutab piima teket. Laps ei söö igal toidukorral ühepalju ja -kaua ning määrab oma söögiajad ise. Mõni tita on algul rinnal pikalt, 30-40 minutit, ning puhkab siis tunnikese. Mõni tahab imeda lühemalt, kuid tihemini. Osa lapsi sööb kiiremini ning on rahul kolmetunniste vahedega.
Kui vastsündinu end pikalt magama unustab, võiks ta vähemalt iga kolme tunni tagant äratada ja rinnale panna, vältimaks liigset kaalulangust.
Rinnalaps on saanud kõhu täis, kui ta on pärast toitmist rahulik, kehakaal suureneb ja ta pissib vähemalt 6-8 korda ööpäevas. Kui emale tundub, et piima on vähe, tuleb pakkuda lapsele rinda tavapärasest sagedamini. Kindlasti on vaja jälgida algul kaalukasvu. Esimesel poolaastal võtavad imikud tavaliselt juurde 150-200 g nädalas, s.t 600-800 g kuus. Rinnapiimatoidul olev laps ei vaja esimesel 4-6 elukuul lisasööki ega jooki. Alates seitsmendast elupäevast tuleb hakata andma D-vitamiini.
2. Kui palju laps peaks magama?
Vastsündinute unevajadus erineb suuremate laste omast. Sagedasti ärkavad nad bioloogilise vajaduse tõttu. Vastsündinu magab keskmiselt 16 tundi ööpäevas, lühikesed ülevaloleku ja söömisajad vahelduvad unega. Beebide une-ärkveloleku tsüklid on lühemad kui suurematel lastel ning jaotuvad kogu ööpäevale.
Imiku kasvades areneb ka tema bioloogiline kell (4.-9. elukuuks). Et looduslik rütm on uneaegade peamine reguleerija, on arusaadav, miks titad ei maga terve öö.
Lapse rahutusel ja sagedastel öistel ärkamistel on teisigi põhjusi. Osa vastsündinuid ärkab lähedusvajaduse, osa nälja tõttu. Ajapikku suudavad vanemad eristada ka lihtsaid unehääli ning näljanuttu. Hea oleks õppida neid märke tundma, kui laps on väsinud, ja panna ta õigel ajal magama. Üleväsinud laps ei suuda hästi uinuda ja uni võib olla häiritud. Heale unele aitavad kaasa hubane magamiskeskkond ning turvatunne.
3. Milline peaks olema lapse nahk?
Vastsündinu nahk on väga õrn. See võib punetada ning labakäed ja -jalad võivad olla lillakad. Ülekantud laste nahk on kuiv ja ketendav ning koorub tavaliselt esimesel elunädalal maha. Kohanemisperioodil võivad vastsündinu nahale tekkida punased laigud, mille keskel on heledad sõlmekesed. Tegu on toksilise erüteemiga, mida seostatakse lapse naha tundlikkusega kuiva toaõhu suhtes. Lööve kaob iseenesest paari-kolme päevaga. Samuti on kohanemisajale iseloomulikud valkjad täpid ehk miiliad lapse ninal ja põskedel. Needki kaovad ise.
Liiga kuiva või ketendava naha korral võib kasutada vanniõli või beebidele mõeldud niisutavaid kehakreeme.
Kui nahal on mädapeadega täppe või mädaville, on põhjust pöörduda arsti poole. Tegu on stafülokokkidest põhjustatud nakkusliku nahalööbega. Samuti peaks arstilt nõu küsima, kui lapsel on nahalööve ja võib eeldada allergilist nahapõletikku.
4. Kui tihti peaks beebi kakama?
Esimestel elupäevadel võib rinnapiima saav vastsündinu kakada peaaegu iga toidukorra järel. Sitket, venivat, mustjat väljaheidet nimetatakse mekooniumiks. Esimese elunädala jooksul muutuvad järk-järgult kaka värv ja koostis. Vastsündinu väljaheide on kollakas ning sinepitaolise konsistentsiga (normaalsed on ka värvivariatsioonid rohekast pruunini).
Tuleb meeles pidada, et vastsündinud võivad kakada erineva tihedusega. Mõni rinnalaps kakab iga toidukorra järel, mõni korra 4-7 päeva jooksul. Kui lapse mähe on regulaarselt märg, laps imeb rinnast hästi, on energiline ja rõõmsameelne ning kasvab korralikult, pole põhjust muretseda. Kunsttoitu saava vastsündinu väljaheide on tahkem, ent kakamise sagedus on samuti lapseti erinev.
Kõhukinnisusest saab rääkida juhul, kui väljaheide on kõva ja kuiv ning kakamine on valulik. Seda esimestel elupäevadel tavaliselt ette ei tule.
Arsti poole tuleks pöörduda, kui:

  • beebi ei võta kaalus juurde;
  • tema mähkmed pole regulaarselt niisked (võib kahtlustada vedelikupuudust);
  • beebi on loid;
  • ta nutab kakades lohutamatult;
  • kaka on vesivedel või limane, verelibledega;
  • kõht on kõva või tugevalt puhitunud.

5. Kuidas hoolitseda naba eest?
Nabakönti tuleb hoida puhta ja kuivana, et sinna ei pääseks haigustekitajad, mis põhjustavad põletikku. Könt kuivab ja irdub 3-45 elupäeva jooksul, kõige sagedamini 8.-14. päeval. Seda tuleb puhastada keedetud leige vee või saialilletinktuuriga ning kindlasti kuivatada puhta vatitiku või vatiga. Ühekordseid mähkmeid kasutades peaks nabakönt mähkmest välja jääma.
Köndi irdumise eel võib tulla veidi verd. Kuni haavandi lõpliku paranemiseni (toimub nädala jooksul) tuleb nabakohta puhastada 3-4 korda päevas saialilletinktuuriga. Nabahaavast võib tulla paar tilka verd, kui tekkinud koorik rebitakse näiteks rõivaid vahetades maha.
Naba ja selle ümbruse punetuse ning turse teke tähendab seda, et haava on sattunud nakkus. Sellisel juhul tuleb pöörduda arsti poole.
6. Kas titat peaks kohe vannitama?
Vannitada võib last juba kojujõudmise päeval. Ei pea ootama, et nabakönt kuivaks ja ära kukuks.

7. Kas kohe tuleks lõigata küüsi?

Pole sugugi ebatavaline, et laps sünnib pikkade küüntega. Kuna vastsündinu ei kontrolli käte-jalgade liigutusi, võib ta oma nahka küüneotstega kriimustada. Seetõttu tuleks imiku küüsi lõigata nii sageli kui vaja (tihtipeale ka mitu korda nädalas).
Mõned nõuanded:

  • püüa lõigata lapse küüsi siis, kui ta magab;
  • kasuta tömbi otsaga kääre või imikutele mõeldud küünetange;
  • et vältida naha vigastamist, vajuta lõikamise ajal sõrmepadjandit õrnalt tagasi;
  • lõika küüsi kaarja kujuga.

Küüsi on parem lõigata pärast vanniskäiku, siis on need pehmemad. Neid võib lõigata ka mõni teine pereliige, samal ajal kui ema rinda annab.
Varbaküüned ei kasva nii kiiresti ega põhjusta lapsele nõnda suurt ohtu. Neid tasub lõigata otse, et vältida küünte sissekasvamist.
8. Mida teha, kui vastsündinu suus on hambad?
Tavaliselt sellised hambad liiguvad ning eemaldatakse, vältimaks nende sattumist hingamisteedesse.
9. Mida teha, kui lapsel tõuseb palavik?
Vastsündinute kehatemperatuur on kõikuv ning oleneb mitmest asjaolust, sealhulgas toatemperatuurist ja riiete hulgast. Imikut pole vaja rutiinselt mõõta. Beebi normaalne temperatuur jääb 36-37,9 °C piiresse ning võib muutuda päeva jooksul, olles kõrgem pärastlõunal ja õhtul.
Kehatemperatuuri tuleks mõõta juhul, kui paistab, et imik ei tunne end hästi: nahk on kuum ja põsed õhetavad, ta pissib vähem, ei söö normaalselt, on viril, oksendab või kannatab kõhuhädade käes. Vastsündinul on kõige otstarbekam mõõta palavikku pärasoolest (umbes 1 cm sügavuselt). Kui temperatuur püsib üle 38 °C paar tundi järjest, tuleb last näidata arstile. Kohe on tohtri abi tarvis juhul, kui palavikule lisaks vastsündinu ei söö ega joo ning on loid.
10. Kas tital võib olla nohu?
Suur osa lapsi aevastab esimestel elupäevadel, mispuhul arvatakse lapsel olevat nohu. Suure tõenäosusega nakkusliku nohuga tegu siiski pole. Sel kombel püüab imik vabaneda ninna kogunenud limast, tolmust ja koorikutest.
Kui mõnenädalasel imikul tõesti peaks tekkima nohu, tuleb olla tähelepanelik. Selles vanuses lapsed hingavad enamasti nina kaudu ja nii võivad kergesti tekkida hingamishäired. Eriti hästi on see jälgitav rinnaga toitmise ajal, mil laps püüab piimasõõmude vahele õhku ahmida, lastes nibust lahti. Nutab veidi ja püüab taas süüa. Nohu leevenduseks võib tilgutada mõlemasse ninasõõrmesse füsioloogilist soolalahust (saab osta apteegist). Niiske peaks olema ka toaõhk, et takistada limaskesta kuivamist.
11. Mida teha, kui lapsel tuleb palju pisaraid?
Vastsündinu kõige sagedasemaks silmaprobleemiks on pisarakanali(te) ummistus. Pisarad peaks minema silma sisenurgas olevatesse pisarakanalitesse. Võib aga juhtuda, et üks või mõlemad neist on esialgu anatoomiliselt kitsamad. Sel juhul jooksevad pisarad mööda beebi põski alla ning silma sisenurgas on sitke kollakas lima. Lima kleebib ripsmed kokku, mistõttu on hommikuti raske silmi avada.
Esialgu soovitatakse seda ravida kodus.

  • Puhasta mõlemat silma eraldi puuvillase vatipadjakesega, mis on niisutatud keedetud sooja veega. Liigu silma välisnurgast nina poole.
  • Masseeri kolm korda päevas õrnalt silma sisenurka umbes minuti jooksul.
  • Kui beebil on hommikul ripsmed kokku kleepunud, pane silmale märg kompress ja hoia seni, kuni koorikud on lahti tulnud. Seejärel kuivata puuvillalapikesega.

Enne kõiki neid protseduure puhasta ka oma käed.
Kui pisarakanalid ei avane koduse raviga lapse kuuendaks elukuuks või kui silmapõle––tikud korduvad, võib arst soovitada pisarakanalite sondeerimist.
Pisarakanali ummistuse korral võib kergesti tekkida ka silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit, mille korral silmavalged muutuvad punaseks ja silmast hakkab tulema mäda. Sel juhul tuleb pöörduda kindlasti arsti poole, kes määrab ravi.
12. Mida teha, kui toit tuleb tagasi?
Toidu tagasiheidet nimetatakse gastro–ösofageaalseks refluksiks ning seda esineb imikutel sageli. Probleem on seotud lapse ebaküpse seedesüsteemiga. Refluksi leevendamiseks soovitatakse järgmist.

  • Toida last võimalikult kaua rinnapiimaga, mis on ebaküpsele seedesüsteemile ainuvõimalik toit.
  • Imeta sagedamini, pakkudes korraga rinda lühemat aega.
  • Söötmise ajal püüa leida asend, milles laps on püstisemalt (pikali olles aseta tema pea alla oma käsi või padi).
  • Pärast söötmist hoia last püsti, et allaneelatud õhk saaks välja tulla. Mõnel lapsel eemaldub see kiiresti ja valutult, mõnel vaevalisemalt. Viimasel juhul on omal kohal kandelina või kõhukott.
  • Kui õhk välja tulla ei taha, võib abi olla sellest, kui laps korraks pikali panna ning siis uuesti püsti tõsta.
  • Pane beebi magama küliliasendis, siis pole ohtu, et toit satuks hingamisteedesse.
  • Tõsta beebivoodi peaosa kõrgemale (pane raamat või miski muu voodi jalgade või madratsi alla).
  • Hoidu riietusest, mis pressib lapse kõhule.
  • Püüa muuta imetamisaeg rahulikuks ja lõõgastavaks nii endale kui lapsele.

Arsti poole pöördu juhul, kui:

  • laps ei võta piisavalt kaalus juurde;
  • beebi oksendab nagu purskkaev;
  • okse sisaldab verd, on sapisegune või roheka värviga;
  • oksendamisega kaasneb palavik ja/või vesivedel kõhulahtisus.

13. Kas peab puhastama kõrvu?
Kõrvade puhastamiseks tuleks vatipulgakesega pühkida vaid kõrvalesta ja kuulmekäigu nähtavat osa. Sügavamalt pole vaja puhastada.
14. Mida teha, kui pepu ümbrus punetab?
Kõige sagedamini on punetuse põhjuseks see, et beebi õhuke nahk on pikalt ümbritsetud mähkmega, mis on tihti ka niiske. Sestap tuleks mähe vahetada niipea, kui see märgub. Vahepeal on vaja peput pesta veega ning kuivatada ka nahk, eriti voldivahedest, kus haudumuse oht on suurim.
Last soovitatakse pesta suunaga eest taha, vältimaks soolebakterite sattumist suguelundite piirkonda. Mähkmeid ei tohi kinnitada väga tugevalt – ka nende vahele peaks pääsema õhk. Riidemähkmete pesuvee temperatuur olgu 40°.
Esmane abivahend punetavale pepule on õhuvannid, vajadusel võib kasutada spetsiaalseid salve. Talgiga tupsutada ei soovitata, sest see võib suurendada hõõrdumist naha ja mähkme vahel ning beebi võib talki ka sisse hingata.
Mõnikord on punetuse põhjuseks lapse ülitundlikkus pabermähkmete suhtes. Sel juhul on abi mähkmemargi vahetusest.
Pärast sündi võivad beebide suguorganid (tüdrukutel suured häbememokad ja poistel munandikott) olla turses, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest. Turse taandub paari päevaga. Poisslaste puhul on oluline jälgida, et munandid oleksid laskunud munandikotti. Seda kontrollib sünnitusmajas ka lastearst esmase vaatluse ajal.
15. Miks on beebi huulel vill?
Sagedamini on tegu imemisvilliga, mis paraneb paari päeva jooksul.
16. Mida teha, kui tundub, et laps hingab korrapäratult?
Vastsündinu hingab ebakorrapäraselt, mis teeb vanemad tihti tähelepanelikuks. Hingamine võib olla kohati väga kiire ja siis jälle nii nõrk, et vaevu on kuulda. Vastsündinu hingab 40-60 korda minutis, une ajal aeglasemini, ärkvel olles ja nuttes kiiremini. Samamoodi võib ta ka une ajal kiiremaid hingamisliigutusi teha, millest ei tasu ehmuda.
Arsti poole peab pöörduma siis, kui:

  • laps hingeldab pidevalt (üle 60 hingetõmbe minutis);
  • hingamisel lähevad ninasõõrmed puhevile ja huuled muutuvad sinakaks;
  • samal ajal on palavik.

Allikas: Pere ja Kodu

Lisa oma kommentaar