Uni – või selle puudumine – on ilmselt üks enim arutletud lastekasvatamist puudutavaid teemasid. Värsked vanemad saavad selle tähtsusest aru esimeste nädalate jooksul.
Esimesed kuus kuud
6 kuni 12 kuud
Vastsündinu une kvaliteet ja kvantiteet mõjutab terve perekonna heaolu – just see eristab rõõmsaid, närvilisi ning elavaid surnuid meenutavaid vanemaid.
Kuidas siis panna laps magama ilma nutu, karjete, palvete ja ignoreerimiseta? Kuidas peaksid käituma, kui sind keset ööd üles aetakse? Ja kui palju peaks su laps üldse magama? Kõik see sõltub lapse vanusest.
Graafikud, mis seavad lapse unevajaduse vastavusse vanusega, panevad asjatult muretsema, sest need ei arvesta lapse individuaalseid erinevusi. Need on vaid keskmised numbrid, mis põhinevad suure hulga laste analüüsimisel saadud tulemustel.
Kindlat võlunumbrit iga vanusegrupi jaoks ei ole olemas. Kaheaastane Maarja võib magada õhtul 8-st hommikul 8-ni, samas kui kahe-aastane Joosep, kes magab kella õhtul 10-st hommikul kella 5-ni, on sama puhanud. Kuid lapse heaolu seisukohalt on uni siiski väga oluline. Seos lapse unevaeguse ja käitumise vahel pole alati märgatav. Kui täiskasvanud on väsinuna pahurad ja jõuetud, siis lapsed muutuvad hüperaktiivseteks, hakkavad vastu vaidlema ja nende tujud kõiguvad ühest äärmusest teise.
Enamike laste unevajadus langeb kokku nende vanusegrupile soovitatud unetundide arvuga, kuid iga laps on erinev isiksus temale vastava unevajadusega.
Esimesed kuus kuud
Vastsündinute jaoks kindel uneretsept puudub, sest nende sisemine kell pole veel paigas. Üldjuhul magavad või tukastavad nad päevas 16-20 tundi, mis on jagatud võrdselt öö ja päeva vahel.
Esimeste nädalate jooksul peaks, kui vastsündinu kaalutõus pole veel ühtlustunud, teda iga 3-4 tunni tagant üles äratama. Pärast seda on normaalne, kui laps magab pikemat aega järjest. Kuid lootusi ei tasu liiga kõrgele ajada – enamik imikuid ei suuda pikka aega järjest magada, sest neil läheb enne kõht tühjaks.
Kõige pikemalt magavad vastsündinud järjest 4-5 tundi – umbes nii kaua suudavad nad söömata vastu pidada. Pärast pikemat uinakut on vastsündinud päeva jooksul tõenäoliselt veelgi näljasemad ning võivad seega ka sagedamini tissi või pudelit nõuda.
Just siis kui vanemad on lapse unerütmiga ära harjunud, hakkab tita uneaeg liikuma öö peale. Kolmekuune laps magab päeval keskmiselt 5 tundi ja öösel 10 tundi, seda ühe-kahe ärkamisega. Ligi 90 protsenti beebidest magab öö läbi, s.o 6-8 tundi järjest.
Oluline on meelde jätta, et lapsed pole sugugi alati ärkvel, kuigi nii võib tunduda, sest kerge uinaku ajal võivad nad nutta ja igasuguseid hääli teha. Isegi öösel ärgates võib see olla vaid paariks minutiks ning peagi jäävad nad ise uuesti magama. Laps võiks õppida juba varakult ise uinuma, nii et võid lasta tal rahus veidi aega nutta.
Reageerima peaks siis, kui alla kuuekuune laps nutab mitu minutit järjest. Kontrolli ega ebamugavust ei põhjusta nälg, märg mähe, külm või koguni haigus. Kuid öised rutiinsed ärkamised söötmiseks ja mähkmete vahetamiseks peaksid olema nii kiired ja vaiksed kui võimalik. Vältides rääkimist, mängimist ja tulede põlema panemist annad lapsele mõista, et öö on magamiseks. Selle õpetamine on vajalik, sest kuni lapse vajadused pole rahuldatud, ei hooli ta ka kellaajast.
Ideaalis peaksid beebi hälli panema enne kui ta uinuda jõuab. Lihtsa voodirutiiniga alustamiseks ei ole sugugi vara. Siinkohal on abiks rahustavad tegevused, mida tuleks teha igal õhtul samas järjekorras. Beebi hakkab neid magamisega seostama. Rutiin on suureks abiks, kui soovid, et laps keset ööd ärgates iseseisvalt uinuda oskaks.
6 kuni 12 kuud
Kuue kuu vanusena võib imik päeval tukastada ligi 3 tundi ja öösel magada 11 tundi. See on sobiv aeg muuta oma harjumust reageerida imiku öistele ärkamistele ja nutmistele.
Selles vanuses võid anda lapsele 5 minutit maharahunemiseks ning uinumiseks. Kui seda ei juhtu, võid rahustada teda ilma sülle võtmata (räägi rahulikult, masseeri tema selga), ning lahkuda – välja arvatud siis, kui lapsel tundub tõesti midagi viga olevat. Kui laps on haige, tuleb ta sülle võtta ja teda rahustada. Kui laps on terve, aga nutab ikkagi, võid oodata veidi kauem kui 5 minutit ning minna teda hetkeks kontrollima.
Mitme päeva möödudes peaks lapsel olema lihtsam ise uinuda. Kui su kuuekuune tita ärkab igal öösel ikkagi 5-6 korda, konsulteeri oma arstiga.
6. ja 12. elukuu vahel võib emast-isast eemalolek mõnedele lastele öiseid ärevushoogusid kaasa tuua, mis võivad neid öö jooksul üles ärata. Kuid esimese eluaastani kehtib ärkamise kohta ikka üks ja sama reegel: ära võta teda sülle, ära laula, räägi, mängi ega toida teda. Need tegevused sunnivad ta varsti uuesti ärkama.
Kui laps ärkab öösel nuttes, võid igaks juhuks kontrollida ega tegu pole haiguse või märja mähkmega. Võid teda armastavalt seljale või kõhule patsutada. Ka sõrme või luti imemine võib aidata selles vanuses beebidel rahuneda ja ennast koguda. Kui ta aga nutmist ei lõpeta, käi teda mõneminutiliste vahedega jälle vaatamas.
Uneaja rituaali loomine
Siin on mõned nipid, mis aitavad lapsel hästi uinuda.
- Anna talle kindlasti aega maha rahuneda.
- Pea kinni kindlast magamamineku ajast, teavita last pool tundi ja 10 minutit enne õiget aega.
- Luba lapsel endal valida pidžaama ja kaisuloom.
- Võid panna mängima rahuliku muusika.
- Ära anna lapsele uinumiseks pudelit (piima, kunstpiima või muu suhkrut sisaldava joogiga). Piim kipub kogunema suhu, põhjustades tõsist nn lutipudeli kaariest.
- Kaisutamine enne uinumist annab lapsele kindlustunde.
Hea magaja kasvatamiseks kindel retsept puudub, kuid iga lapsevanem peaks teadma, et enamik lapsi suudab hästi magada. Ainsaks edukuse võtmeks on tervislike magamisharjumuste väljakujundamine juba varajases eas.
Allikas: www.kidshealth.org