Sisearhitekt Liis Bormeister soovitab lapse tuba kujundama hakates lapse endaga kindlasti nõu pidada ning anda tema käsutusse võimalikult suur ruum.
„Kui me muidu majas keelame lastele mingeid tegevusi, et määrid, rikud või lõhud, siis lapse tuba peaks olema selline, kus ta võib teha kõike, mis vähegi pähe tuleb ilma, et sellest mingit jama tuleks,“ rääkis Bormeister. Seetõttu võiks vanemad vabalt lapsele suurema toa anda. Näiteks vahetada oma magamistoa vastu, kui see on suurem.
Kui imiku toale või toanurgakesele peale voodi, kapi ja mähkimiskoha oluliselt rohkem nõudeid pole, siis väikelapsel on liikumis- ja mänguruumi vaja. „Tänapäeval veel eriti, kuna selline luksus nagu oma aed puudub,“ märkis Bormeister. Seetõttu leiab sageli müramine, mängimine ja turnimine aset siseruumides.
Nii ei tohiks lapse tuba asjadega üle kuhjata, vaid tuleks eelistada avarust. Positiivseks ei pea Bormeister seda, kui pere igal lapsel on küll oma tuba, kuid need on hirmus pisikesed. Pigem soovitab ta panna lapsed ühte suuremasse tuppa, eraldada kummalegi oma nurgake ning jätta mängimiseks rohkem ruumi.
Temaatiline kujundus
Bormeister on täheldanud, et vanemad on liigagi altid lapse tuba ninnu-nännuks kujundama. „Minu meelest peaks taustasüsteem oleme pigem neutraalne, sest igasuguseid atribuute saab ju sinna tekitada,“ ütles ta ja selgitas, et kui täiesti valgesse tuppa mänguasjad sisse tuua, on tuba piisavalt värviküllane.
See loomulikult ei tähenda, et tuba ei võiks temaatiliselt kujundada, kuid kireva tapeedi asemel soovitab sisearhitekt meeleolu loomiseks kasutada kardinaid, voodikatteid, bordüüri ja näiteks sportimisvahendeid, kui laps teeb trenni. „Indiaanlase telgi saab ju küll laest alla riputada,“ tõi Bormeister näite. Varateismelise tuba kaunistavad ilmselt ka iidolite plakatid.
„Kui laps ei ole romantik, siis ei tasu teda selliste asjadega piinata,“ ütles sisearhitekt ja rõhutas taas koostööd lapsega, sest toas hakkab elama ikkagi tema, mitte lapsevanem.
Imiku toas soovitab Bormeister kasutada pastelsemaid ja rahulikumaid toone. Väikelapse ruum võib olla kirkam. „Vältida võiks väga rahutuid värve suurtel pindadel nagu punased ja oranžid, need võivad olla detailides. Kui kogu tuba on punane, võib oletada, et see laps väga rahulik seal ei püsi,“ rääkis ta.
Väikeste laste puhul, kes armastavad joostes liikuda, on oluline, et põrand ei oleks libe. Bormeister soovitab keskkonnasõbralikku linoleumi, kuna sellest saab põrandale igat sorti mustreid teha. „Kasvõi keksukastid või lihtsalt ruudud,“ tõi ta näiteks. Laudpõrand on siiski loodusläheduselt üle kõige.
Eelkõige looduslähedane
Bormeistri kinnitusel on väga oluline, et lapse tuba oleks juba looduslikult hästi valgustatud. „Lapsed ju tegutsevad igal pool, mitte ainult selleks ette nähtud kohtades,“ selgitas ta ja lisas, et kõik valgustid peaksid olema korralikult kinnitatud ja tugevast materjalist. „Toas võib ette tulla ka pallimänge,“ selgitas ta.
Tuba võiksid valgustada laelamp, lamp voodi juures ning kui lapsel on kirjutuslaud, siis ka laualamp. Seegi valgus peaks olema võimalikult looduslähedane, sobivad luminofoor-torulamp ja säästulamp. Bormeister soovitab lampi ostma minnes küsida just looduslähedase spektriga valgustust.
Bormeistri hinnangul peaks lapse tuba sisustavad esemedki võimalikult looduslähedased olema. Ideaalne mööbel on hästi kohaldatav, funktsionaalne ja täispuidust. „Igasugune plaatmööbel laguneb aktiivse kasutuse puhul kähku laiali,“ teadis ta. Kvaliteetset, kena ja kohaldatavat täispuidust mööblit on Bormeistri hinnangul kohalikust kaubandusvõrgust päris keeruline leida.
Eestis tehtud täispuidust mööblit müüva Pesapuu Puitmööbli sisustuskeskuse klienditeenindaja Ragne Rootsi kinnitusel eelistavad vanemad üha enam looduslikku puidust mööblit. „Laminaadi aeg hakkab ümber saama, laminaat on külm, libe ja enamasti väga teravate nurkadega,“ märkis ta.
Õigetes mõõtudes
Pesapuu tooted on tehtud männist, mis on pehme puit ning täkked tulevad mööblile kergesti. „Alati on võimalus puit uuesti lihvida ja peitsida, lakkida või õlitada. Laminaati ei ole võimalik nähtamatult parandada,“ rääkis Roots.
Mööbli kohaldatavuse all peab Bormeister silmas ratastel ja siinidel asju, mida on lihtne üksteise sisse paigutada ja toas ringi tõsta. Mööbel peaks olema ka lapse mõõtudes.
„Kuna lapse mööbel maksab palju ja mõõdud muutuvad kiiresti, siis põhiline on, et lapse mõõtudes oleksid kirjutustool ja -laud,“ märkis Bormeister. Väikelapsel peaksid tooli istudes jalad maha ulatuma. Voodi seevastu võib olla algusest peale täispikkuses. Tooli ja laua puhul on õige suurus märksa olulisem. Roots lisas, et ka sahtlid ja kapiuksed peaksid avanema lapsele sobivalt kõrguselt.
Kui peres on mitu last, kes jagavad tuba, soovitab Bormeister voodite pealt ruumi kokku hoida ning narid soetada. Et ikka mänguruumi rohkem oleks.
Sigrid Sõerunurk
Blogi