Jonnimine

10 põhjust, miks ei tohiks lapsele laksu anda

Ameerikas toimunud uuringus selgus, et 70 % lapsevanematest löövad või annavad laksu oma lapsele.

Palju kõneainet tekitas juhtum USA-s kui aasta tagasi tõsieluseriaali “John & Kate + 8”  staar Kate Gosselin jäi avalikult vahele oma lapsele laksu andes.
Antud juhtum tekitas väga suure poleemika ja diskussiooni, kas tema käitumine oli kohane avalikku elu elavale lapsevanemale või mitte.
Ameerikas, Tulane Ülikoolis uuriti laste agressiivsust ning millest see täpsemalt tingitud on.
Tulane Ülikooli ametlik raport näitas, et uuringus osalenud 2500 lapsest, keda karistati laksu andmisega kuni kolmanda eluaastani olid palju agressiivsema käitumisega viiendaks eluaastaks.
“Aga, miks mitte laksu anda?” Mõtlevad mõned lapsevanemad. See on ju kiire ja harjumuspärane (see on just eriti omane neile lapsevanemale, keda samuti lapsepõlves füüsiliselt karistati) ja kutsub lapse kõige kiiremini korrale. Vähemalt ajutiselt.
Ameerikas toimunud uuringus selgus, et 70 % lapsevanematest löövad või annavad laksu oma lapsele.
Kui oled oma last karistanud laksu andmisega siis oleks viimane aeg ümber mõtlema hakata. Põhiküsimus on selles, kas laksu andmine on just kõige parem viis oma last distsiplineerida. Vaatamata sellele ei tea paljud vanemad, et laksu andmisel võivad olla negatiivsed tagajärjed.
Lisaks, selline karistusviis ei lõpeta kohe kindlasti halba käitumist. Ausalt.
Mõtle hoolikalt ja leia uued distsipliini arendavad tehnikad, et oma lapsi ohjes hoida.
Alljärgnevalt on kümme põhjust ja soovitust, miks ei tohiks lapsele laksu anda:

  • Laksu andmine lõpetab halva käitumise koheselt. Kuid halb käitumine tavaliselt kordub, sest laps ei tea kuidas teistmoodi käituma peaks.
  • Laksu andmine ei õpeta lapsele, kuidas peab käituma vaid hoopis, kuidas mitte vahele jääda kui emme või issi läheduses on. Ta saab meistriks manipuleerimises.
  • Lapsele jääb tõenäoliselt meelde karistus ise, mitte aga see, mille eest teda karistati. Teda jääb kummitama hirm, mitte tahe käituda hästi.
  • See õpetab talle, et löömine lahendab probleemi. Laps peaks õppima kuidas lahendada probleeme ilma vägivallata ning kasutades muid alternatiive.
  • Löömine õpetab lastele käitumist läbi välise kontrolli ehk füüsilise karistamise. See ei õpeta aga eneskontrolli.
  • Löömine edastab tohutult segase sõnumi: ” Normaalne on kui täiskasvanu lööb aga lapsed ei tohi lüüa”
  • Löömine surub maha moraalse arengu. Löömine lõpetab lapse halva käitumise seepärast, et nad tahavad vältida karistust. Mitte, et nad tahaksid käituda hästi.
  • Löömine surub maha lapse empaatiavõime. Uuringud näitavad, et lapse empaatiavõime taandareneb kui vanemad kontrollivad lapsi läbi viha ja hirmu.
  • Laksu andmine vallandab lapsed vägivallale.Õppimine tuleb ikka läbi näidete ja eeskujude. Löömine on agressiivne käitumine ja lapsed kopeerivad seda tulevikus oma vanematelt.
  • Laksu andmine ei õpeta head käitumist. Löömine õpetab karjumist, löömist, manipuleerimist ja kuidas kontrollida teisi inimesi läbi hirmu. Samuti on see läbikukkumine ühele olulisele distsipliini õppetunnile. ” Miks mina siis peaksin käituma teisiti?”

On palju võimalusi, kuidas efektiivselt distsiplineerida lapsi ilma füüsilise karistuseta.Näiteks, võtta ära privileegid (lastesaated, maiustused, sõpradega mängimine, küllaminek, lubatud-oodatud mänguasi, tv vaataminei jne.), koduarest, anda lisakohustusi majapidamistöödes.
Väiksemate lastega toimib ideaalselt ka ” aeg maha tool”. Oluline on seada lapse käitumisele tagajärjed, sobita need pahandusega ja jää endale kindlaks ka järgmisel korral.
Eesmärk on õpetada lapsele, kuidas võtta vastutus oma valikutes. See on loomulik osa elust, aitamaks tal kasvada terveks, iseseisvaks ja korralikuks inimeseks.
Allikas: ivillage.com

Write A Comment