Kui laps lööb

Mu ligi kaheaastane laps on hakanud lööma kõiki, kellega lävib. Me oleme proovinud teda omaette jätta ja aega maha võtta, kuid miski ei aita. Mida teha, et nii väike laps lõpetaks teiste löömise?
Tundub, et see kaheaastane hakkab huvituma teiste inimestega suhtlemisest. Löömine, lükkamine ja kiskumine on kõik tavalised viisid, kui väikelaps üritab teistega kontakti luua enne kui ta omandab selleks vajalikud sotsiaalsed oskused.
Lapse keeleoskus on piiratud ja kogemusi vähe. Selle asemel, et kellegi juurde minna ja küsida „Vabanda, võin ma sinuga mängida?“ näitab ta oma huvi seda teist lüües.
Laps saab aru, et kui ta kellelegi virutab, järgneb sellele reaktsioon. Ta võib isegi kaks reaktsiooni saada: ühe sellelt, keda ta lõi ja teise sinult. Kuigi kumbki reaktsioonidest ei ole ilmselt meeldiv, on need tema jaoks siiski intrigeerivad.
Väikelapsi köidab ühe ja sama tegevuse pidev kordamine. Samuti huvitab neid, kuidas inimesed sellele erinevates olukordades reageerivad. Teiste löömine rahuldab mõlemad huvid. Veelgi enam – väikelapsed näevad maailma vaid endi vaatevinklist ega mõista, et teistel inimestel võiks olla teistsugused mõtted ja tunded. „Kui löömine on minu jaoks huvitav, on ta seda eeldatavasti ka sinu jaoks.“ Tavaliselt on laps pärast teise inimese löömist päris üllatunud, kui see nutma puhkeb või karjatab. Sageli löövad nad uuesti, et näha, kas samamoodi reageerivad ka teised inimesed.
Kuna lapsele meeldib „ise teha“, jätkavad nad käitumist, millele teavad kindlat reageeringut oodata. Sellistest kogemustest on neil hea õppida. Vanemaid muidugi ärritab, et laps käitub lugematu hulk kordi ühtmoodi, enne kui sellest midagi õpib. Alljärgnevalt mõned nõuanded, kuidas soodustada lapse heatahtlikku suhtlemist nii, et teised lapsed jäävad sealjuures terveks.
1. Näita lapsele, kuidas peab sinu arvates käituma.
Kui laps lööb, oleme me lapsevanematena sageli liiga üllatunud, ehmunud, pahased ja tunneme piinlikkust, et väljendame oma pahameelt liiga karmilt. See saadab lapsele aga segase sõnumi ning laps tõmbub pingesse ning ärritub. Lapsed õpivad teistega paremini suhtlema, kui sa jääd rahulikuks ning temaga rääkides oled kindlameelne ja õrn.
2. Aita lapsel mõista löömisele järgnevat reaktsiooni.
Ütle lapsele: „Kui sa kedagi lööd, saab ta haiget. Mia nutab, sest talle ei meeldi, kui keegi teda lööb.“
3. Toeta ohvrit.
Julgusta pihta saanud last rääkima ja ütlema „Ei“ või „Ära tee mulle haiget.“ Lisaks aita oma lapsel vabandada ja ära leppida. Ta võiks teisele lapsele lohutuseks jäätist või tekikese viia.
4. Paku alternatiiv.
Kui laps kedagi lööb, saab ta ise väga hästi aru, et üritab nii suhelda. Ta võib üritada öelda „Mängime“ või „Tere“ või „Tule eest“ või „Ära võta mu mänguasja.“. Kui sa saad aru, mida ta öelda üritab, võid aidata tal seda teistmoodi väljendada. „Kui sa tahad Miaga mängida, ütle talle „Mängime“ või sa vii talle mänguasi. Kui sa tahad, et Mia eest ära tuleks, siis ütle talle „Tule eest.““
5. Jälgi last hoolega, kui ta on olukorras, kus võib lööma hakata ja enneta iga lööki, kui saad.
Kui püsid lapse lähedal, võid talle pakkuda alternatiivi, enne kui ta kedagi lööma hakkab. Kui märkad, et ta läheneb kellelgi rusikas püsti, astu vaikselt vahele, võta tal õrnalt käest kinni ning tuleta meelde, et kui ta tahab tere öelda, võiks ta hoopis lehvitada või õhumusi saata.
Kui peatad lapse enne, kui ta lööb kedagi, kelle peale on pahane, võta tal käest kinni ja ütle: „Ma ei lase sul Patrikut lüüa. Kui sa oled ta peale pahane, siis ütle seda talle.“
6. Õpi lapse käitumist ette aimama.
Kui takistad tal löömist, üritab ta seda ilmselt peagi uuesti. Püsi tema lähedal ning paku löömisele alternatiive. Mida rohkem kasutab ta suhtlemise alustamiseks teisi võtteid, seda paremini ta neist õpib.
7. Vali olukorrad, kus laps võiks kõige tõenäolisemalt hästi käituda.
Oled ehk tähele pannud, et laps lööb mingites sarnastes olukordades või ühtesid ja samu lapsi. Võibolla eelistaks ta suurele laste rühmale väiksemat gruppi endaealisi. Ta võib käituda paremini ões kui toas. Ehk suhtleb ta rahulikumalt ühe lapsega omavahel kui terve rühma lastega. Ta võib kalduda lööma siis kui on väsinud või näljane. Laps võib suuremas lasterühmas korralikult käituda vast kaks tundi ja seejärel väljub kontrolli alt.
Kui veedad lapsega koos aega, jälgid teda ja räägid inimestega, kellega ta kokku puutub, saad aimu, millistes olukordades ta käitub hästi ja millistes halvasti. Seejärel eelista olukordi, kus on tõenäolisem, et ta käitub korralikult.
8. Vali mängusõpradeks olukorda paremini taluvad lapsed ja mõistvad vanemad.
Kuni Laps alles õpib leebemalt suhtlema, vali tema mängusõpradeks vabamalt suhtlevad lapsed, kes ei võta neile kaela sadavaid vopse liiga südamesse. Kui lävid vanematega, kes mõistavad laste kohmakaid püüdeid sotsialiseeruda, vähendad nii ka enda ärevust ja tunnet nagu peaks lapse teistest eemale hoidma.
9. Võid lapse teiste juurest ära tuua, kui tundub, et ta võib kontrolli kaotada.
Kui laps on teatud kindlas olukorras mitu korda üritanud teisi lüüa või löönud, võib see olukord tema jaoks liiga keeruline olla. Kui võimalik, too ta sellest olukorrast välja, minge koos koju ning proovige mõni teine päev uuesti.
10. See võtab aega.
Kuna inimeste, tunnete ja korraliku käitumise kohta on nii palju õppida, võtab see väikelastel aega. Ta ei lõpeta kohe löömist. Laps nimelt ei õpi mitte seda, kuidas löömisharjumust maha jätta, ta õpib ka, kuidas selle asemel eakaaslastega paremini suhelda. Sinu seatud piirides ja sinu julgustaval toel kasvab ta sotsiaalseks ja teistega arvestavaks inimeseks.
Allikas: iVillage.com