Kui laps lööb oma mängukaaslasi, tuleb sul vanemana aru saada, et see on tema vanuses küll tavaline, kuid taunitav käitumine. Rahu säilitamise, piiride seadmise ja järjepidevusega õpetad lapsele rahumeelset suhtlemist.
Põhjused
Agressiivne käitumine on väikelapse arengu täiesti loomulik osa. Välja arenemata keelelised oskused, tugev soov iseseisvuda ja oskamatus oma impulsse kontrollida muudavad sellises vanuses lapse kergesti vägivaldseks. Siiski ei tohi vägivallast mööda vaadata. Lapsele tuleb mõista anda, et vägivaldne käitumine on lubamatu ja teda tuleb õpetada oma tundeid teisiti väljendama.
Kuidas käituda
Selgita põhjus-tagajärg loogikat. Kui laps satub palliplatsile ja hakkab kohe teisi lapsi pallidega loopima, vii ta sealt eemale. Pane ta istuma ja lase tal vaadata, kuidas teised mängivad, selgitades, et ta võib minna ja edasi mängida, kui ta enam teistele haiget ei tee. Väldi arutlusi, küsides „Kuidas sina tunneksid kui keegi sind viskaks?“ Väikelastel puudub see kognitiivne küpsus, mis võimaldab tal panna ennast teise lapse asemele või muuta oma käitumist verbaalse arutelu tulemusena. Kuid nad on võimelised mõistma tagajärgi.
Säilita rahu
Karjumine, löömine või lapsega pahandamine ei paranda tema käitumist – ajad ta sellega vaid veelgi närvilisemaks ja annad halba eeskuju. Veelgi enam: õpetades lapsele käitumist, tuleb esmalt osata kontrollida enda oma.
Sea kindlad piirid
Püüa reageerida kohe kui laps agressiivseks muutub. Ära oota kolmanda korrani, mil ta oma venda lööb, et siis karjuda „Nüüd aitab!“. Ta peaks kohe mõistma kui ta midagi halba on teinud. Vii ta eemale ja võtke koos hetkeks aeg maha (paarist minutist täiesti piisab). See aitab tal kõige paremini rahuneda ning mõista peagi oma käitumise tagajärgi: kui ta teisi lööb või hammustab, jääb ta mängust välja.
Järjepidev distsipliin
Reageeri igale juhtumile sarnaselt eelmisega nii palju kui võimalik. Sinu etteaimatav reageering („Nii, ühe korra veel Marki lööd, jääd mängust välja“) loob lapse jaoks tuttava käitumismustri, mida ta ette oskab aimata. Isegi kui viibite avalikus kohas ja laps oma käitumisega sind hulluks ajab, ära kasuta füüsilist vägivalda. Kõik vanemad on selle läbi elanud – kui inimesed jäävad vaatama, poeta väike kommentaar, näiteks „Elu kaheaastasega pole sugugi kerge“ ja jätka lapse distsiplineerimist tavapärasel viisil.
Tutvusta alternatiive
Oota, kuni laps rahuneb ning seejärel kirjelda rahulikult ja õrnalt äsja toimunut. Küsi lapselt, kas ta teab ärritumise põhjust. Rõhuta (ainult muuseas!), et viha on normaalne emotsioon, kuid seda ei tohi väljendada löömise, peksmise või hammustamisega. Julgusta teda reageerima teisiti – näiteks tunnete sõnalise väljendamisega („Martin, sa ajad mu närvi!“) või täiskasvanu appikutsumisega.
Õpeta lapsele vabandamise vajalikkust
Esialgu võib tema vabandamine kõlada ebasiiralt, kuid ajapikku see õppetund juurdub. Väikelapse tugevad tundepuhangud võivad tihtilugu tema loomulikku empaatiavõimet varjutada. Ajapikku õpib ta siiski teiste ees vabandama kui on midagi halba teinud.
Premeeri head käitumist
Selle asemel, et pöörata tähelepanu lapsele vaid siis, kui ta on pahandust teinud, kiida teda ka hea käitumise korral – näiteks kui ta kiigu juures küsib luba järgmisena kiikuda, selle asemel, et teine laps sealt lihtsalt maha tõugata. Avalda julgelt kiitust, kui ta oma soove sõnastab („Nii tubli, et sa palusid ka luba kiikuda!“) ning varsti ta mõistab, kui palju võib sõnadega korda saata.
Piira telerivaatamist
Multikad ja teised lastele mõeldud saated võivad sisaldada palju karjumist, ähvardusi, isegi tõuklemist ja löömist. Püüa jälgida, milliseid saateid ta vaatab, eriti kui tal on kalduvus vägivaldsusele. Kui lubadki tal telekat vaadata, vaata seda koos temaga ja räägi esilekerkinud situatsioonidest: „See polnud just kuigi hea viis oma tahtmist saada, või mis sina arvad?“ (Ameerika lastearstide ühendus ei soovita alla kaheaastastel üldse televiisorit vaadata.)
Paku füüsilist tegevust
Võid avastada, et kui laps ei saa oma üleliigset energiat välja elada, muutub ta kodus täiesti pööraseks. Eriti elava loomuga lastele peaks pakkuma vaba aega, soovitavalt õues, et end tühjaks rahmeldada.
Ära karda abi otsida
Vahel nõuab lapse agressiivsus rohkem sekkumist kui vanemad suudavad pakkuda. Kui laps käitub liiga tihti agressiivselt, kui ta hirmutab või paneb teisi lapsi nutma, või kui Sinu pingutused ei avalda tema käitumisele suuremat mõju, räägi oma lastearstiga, kes omakorda võib soovitada nõustajat või psühholoogi. Koos võite välja uurida lapse halva käitumise põhjused ja aidata tal nendest üle saada. Pea meeles, et su laps on veel noor. Olles temaga tegelemisel kannatlik ja loominguline, hakkab tema riiakus üsna tõenäoliselt peagi taanduma.
Allikas: www.babycenter.com
Käitumine