Laps õpib erinevaid mänge. Teiste omavanustega ta veel siiski koos mängida ei oska. Niikaua lugege koos raamatuid, anna talle pesukorvi sisu sorteerida ning ära muretse, kui ta veel kõndida ei taha.
Jagamine?
Kas tuleb tuttav ette: oled lapsega mänguringis, kus on teisigi temavanuseid lapsi. Sinu laps mängib ühe leluga, mida teine on märganud. See laps sirutub mänguasja järele, haarab kõvasti kinni ning tõmbab enda poole. Sinu laps teeb pahaselt kõva häält ning vaatab sulle abipaluvalt otsa. Sina ja teine lapsevanem sekkute ning üks teist teeb ettepaneku lelu jagada.
Selles vanuses lapsed on arengupsühholoogide sõnul veel egotsentrilised. Lapsed usuvad siiralt, et maailm keerleb nende ümber. Nad ei ole võimelised ümbritsevat teisest seisukohast mõistma. Seega ei ole selles vanuses lapsed veel diplomaatilisi oskusi omandanud ega oska teistega asju jagada.
See aga ei tähenda, et raiskad aega, kui seletad lapsele, et ta peab oma järge ootama või miks ei ole ilus teiselt mänguasja ära võtta. Lapsed õpivad läbi kogemuse ja teistega suhtlemise. Hetkel on nende ülesandeks oma uudishimu rahuldada ja maailma avastada. See saab võimalikuks läbi mängu.
Paralleelne mäng
Esmakordselt mängis beebi teisi vaadeldes, enne kui ta aktiivseks mööda-mööblit-matkajaks muutus. See toimus iga kord, kui sa ta enda või kellegi teise ette lamamistoolile panid. Kuigi ta ei mänginud otseselt ei teise inimese ega mänguasjadega, osales ta mängudes läbi vaatluse.
Varsti pärast seda, kui lapsed õpivad istuma ning nende sõrmede töö paraneb, hakkavad nad mängima testlaadi, n-ö paralleelset mängu. Seda tüüpi mängu näiteks on ülal kirjeldatud olukord mänguasjade (mitte)jagamisest. Kuigi lapsed ei mängi omavahel, istuvad nad kõrvuti ning jälgivad üksteise mängu oma leludega, sõnastavad selle tegevuse (enda jaoks) ning õpivad üksteise ideedest.
Sarnane olukord tekib ka siis, kui näiteks üks tüdruk mängib mänguautoga ning teine tahab kindlasti sama autoga mängida. Vanemad peavad olema nupukad, et olukord tasakaalukalt lahendada, toetades samas lapse mänguiha ning vältides nii kergesti tekkivat riidu lelu pärast. Üks variant (kui võõrustad rohkemal hulgal ühe-ealisi lapsi ja nende vanemaid) on võimalusel varuda rohkem ühesuguseid mänguasju (mänguautod, pallid jms).
Oluline on, et sa ei kiirustaks oma last seda tüüpi mängudest loobuma. Lapsed kasvavad paralleelsetest mängudest välja ning omandavad oskuse mõista jagamise põhimõtteid teiste lastega mängimisel.
Kõndimine?
Iga lapsevanema huulilt kostub kergendusohe, kui nende võsuke teeb iseseisvalt esimesed sammud. Lapsed hakkavad kõndima eri vanuses, see ulatus on üpris lai. Mõned alustavad kümnendal elukuul, teised ei ole selleks valmis enne 16. või 17. kuu vanuseks saamist. Olgu laps kui vana tahes, ilmselt on sulle juba küllalt nõu antud, kas laps peaks kingi kandma või mitte.
Üldiselt on lasteasjatundjad ühel nõul, et lapsele võiks jalanõud jalga panna, kui ta hakkab mööbli najal ringi liikuma või päris iseseisvalt kõndima. Lapsele sobivad jalanõud, mis on pehme tallaga ning painduvad, nii et labajalal oleks kindel tugi libisemise vastu.
Kui ilm ja maapind seda vähegi lubavad, lase lapsel võimalikult palju paljajalu käia, et jalalaba, pahkluu ja terve jala lihased tugevamaks muutuksid. Paljajalu on kindlam tunne kõndida, sest jalg haardub maapinnaga paremini. Enamik vanematest ostab jalanõud varem, kui peaks – sellele on lihtsalt raske vastu panna. Ära unusta, et lapse jalg võib aga pelgalt kuue nädalaga terve numbrijagu suuremaks kasvada.
Sorteerimine ja üksteise otsa kuhjamine
Kui pesukorv on juhuslikult lapse juurde jäänud, tead juba, kuidas laps seda ära oskab kasutada. Selles vanuses meeldib lastele erinevate asjade suurusi ja kujusid võrrelda, neid välja võtta ja tagasi panna ning eri tüüpi objekte teiste seast välja sorteerida.
Kui sa ei taha anda lapsele mängimiseks kodust pesukorvi, siis tea, et poes on müügil selleks spetsiaalsed mänguasjad. Lapse sorteerimistuhin võimaldab sul ehk isegi kohvipausi teha. Laps mängib samal ajal rahulikult põrandal ning üritab välja nuputada, millises kujuga auku see kuubik sobib.
Hea raamatu jaoks on alati aega
Ka kõige aktiivsematele lastele meeldib aeg-ajalt emme või issi süles istudes head raamatut lugeda. Nende mõistes tähendab lugemine lehekülgede pööramist, piltidele osutamist, raamatukaane tõstmist või sõrmega lehekülgede köitmiskohta tekkiva augu uuristamist.
Kuigi laps „loeb“ raamatut ehk mõne põgusa sekundi, ei tähenda, et ta sellest kogemusest kasu ei saa. Pikemaks ajaks ei suuda ta praegu lihtsalt keskenduda. Jätkake koos lugemist ning mõne aja pärast kuulab ta etteloetut juba pikemalt.
Lapsel kujunevad välja lemmikraamatud, mis räägivad teda huvitavatest asjadest. Ning sa loed samu jutte üha uuesti ja uuesti. Kui ta osutab mõnele sõnale või peatub mõnel leheküljel, korda seal kirjutatut aeglaselt. Tõenäoliselt ei korda ta neid sõnu järgi, kuid ta talletab info. Sage raamatute lugemine arendab lapse kognitiivseid oskusi, sealhulgas keele omandamist. Lisaks kujuneb lugemisest lapsele meeldiv ajaviide.
Üheteistkümnendaks elukuuks peaks laps oskama:
1. Upitada end kõhuli asendist istuli asendisse
2. Noppida ühe käe abil üles pisikesi esemeid (hoia need lapse käeulatusest eemal!)
3. Aru saada, mida tähendab „ei“ (kuigi sellega ei kaasne alati sõnakuulamine)
Tõenäoliselt oskab:
1. Mängida „patsu-patsu-kooki“ või lehvitada hüvastijätuks
2. Mööblist kinni hoides kõndida
3. Osutada või žestiga näidata esemele, mida soovib