Rasedus

Rasedus ja Perevägivald

Rasedus ja perevägivald

Maailmas läbiviidud rasedate vastased vägivallauuringud on näidanud, et perevägivallaohvritel esines rohkem sünnituskomplikatsioone ja vastsündinute kaal oli madalam kui lastel, kelle emad ei olnud kogenud vägivalda.
Kuid peale vastsündinute terviseprobleemide on rasedusaegsel vägivallal ka kaugeleulatuvam mõju.Lastel, keda jälgiti pikema perioodi vältel,võis täheldada üldises arengus mahajäämist ja kalduvust depressiooniks.
Sünnieelse kogemuse mõjud tulevasele lapsele
Fakt, et ema läbielamised raseduse ajal mõjutavad tulevast last, on teaduslikult tõestatud. Stress raseduse ajal on otsustav tegur, mis põhjustab lastel vaimse-ja motoorika arengu peetuse ning võib olla riskiteguriks nende hilisemas arengus.Põhilisteks kroonilise psühholoogilise stressi allikateks raseduse ajal on sagedamini perekondlikud probleemid.
Rasedate vastu suunatud vägivalla põhjused
Mida selgemaks on saanud sünnieelsel perioodil kogetud agressiooni mõju lapse psüühikale,seda enam on maailmas hakatud tähelepanu pöörama rasedate vastu suunatud vägivallale. Vastavaid uurimusi on viimastel aastatel korraldatud mitmetes riikides, sh Rootsis, Uppsalas asuvas Pekstud ja Vägistatud Naiste Keskuses.Uurimuste järgi algab või intesiivistub vägivald just naise raseduse ajal.Rasedus toob naise jaoks kaasa suuri muudatusi organismis.Naisel tuleb keskenduda nende muudatustega toimetulekule ja tulevasele lapsele.
Vägivaldsusele kalduv, egoistlik mees, kes siiani on olnud naise tähelepanu keskpunktis, tunneb end teisejärgulisena.Ta soovib, et naine pühenduks endiselt ainult tema heaolule ja püüab seda saavutada kas või vägivalda kasutades. Mees võib alateadlikult tunda hirmu selle ees, et lapse sündides pöördub naise tähelepanu ja hoolitsus temalt lapsele. Üks põhjusi vägivallaks armukadeda mehe puhul võib olla ka kartus, et laps, keda naine ootab, polegi tema oma.
Rasedate vastane vägivald Eestis
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostöös Ämmaemandate Ühinguga viisid läbi rasedate vastase vägivalla uurimuse 2005-2006. Aasta sügistalvel.Neljas Eesti haiglas, Pärnus,Viljandis,Rakveres ja Kohtla-Järvel küsitleti 553 äsjasünnitanud naist. Uurimus näitas, et raseduse ajal koduvägivald suureneb.
Eriti intensiivistub füüsiline vägivald. Iga viies naine, kellel on olnud rohkem kui üks kooselu ja vähemalt teine rasedus, on kogenud raseduse ajal partneripoolset füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda 6%, vaimset vägivalda aga kolmandik.Nii kannatas raseduse ajal endise partneri poolse vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem naisi kui Eestis keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald algas pärast rasedaks jäämist.
Elamine pideva pinge all ja koduse vägivalla kartuses on viinud 85-90% rasedatest pinge ja stressi seisundisse, 83% kurdab ärrituvuse, 58% masenduse või depressiooni üle. 42% partneripoolset vägivalda kogenud vastsetest emadest ei soovi rohkem lapsi,eelkõige väheneb soov sünnitada poega.
Vägivalda kogenud vastsünnitanud on märksa enam soovinud teha aborti kui harmoonilises suhtes elavad naised. Viimase raseduse katkestamise soov on olnud koguni kolm korda suurem.Sünnituspilt oli analoogne maailmas läbiviidud uuringutega .Perevägivallaohvritel esines rohkem komplikatsioone.
Et lootest kujuneks terve ja tasakaalustatud psüühikaga laps, tuleb pidada esmaseks ülesandeks lapseootel naise kaitsmist igasuguse vägivalla eest.
Eestis ei ole senini piisavalt tähelepanu pööratud asjaolule, et lastevastane vägivald saab alguse veel enne lapse sündimist.Laste kaitsmine algab emade kaitsest.

Write A Comment