Roheline eluviis peegeldab maailmavaadet

Ökoloogiliselt puhta eluviisi pooldaja Katrin Lipp kinnitab, et loodustsäästvalt saab elada ka üheksakordses majas, kui vaid tahtmist on. Ainsaks probleemiks on ökopoodide vähesus.
Mida tähendab ökoloogiliselt puhas eluviis võrdluses tavapärasega?
Minu jaoks tähendab see kolme põhilist aspekti:
1. Ökoloogiline eluviis on elamine vastavalt oma reaalsetele vajadustele. Näiteks ostavad paljud pered auto mitte sellepärast, et elatakse või töötatakse ühiskondliku transpordita piirkonnas, vaid mugavusest. See ei ole keskkonnasõbralik valik.
Keskkonnasõbralik ei ole ka tehnikavidinate väljavahetamine iga natukese aja tagant, kui uuem ja moodsam vidin müügile tuleb.
2. Keskkonnasõbralik on elada võimalikult vähe tarbides. Selleks on mitmeid viise. Väga heaks valikuks on riiete ja lastetarvete korduvkasutamine. Lastele ei pea ostma kogu aeg uusi mänguasju. Lastele on kasulik rääkida, et igal asjal on hind ja oma asju peab hoidma. Mänguasjade valikul peaks eelistama kvaliteetset kaupa.
3. Ökoeluviis tähendab tarbitud toodete keskkonna- ja tervisemõjude hindamist. Enamasti on nii, et väiksema terviseriskiga tooted on ohutumad ka keskkonnale. Näiteks kui inimene sööb mahetoitu, hoolitseb ta automaatselt selle eest, et tema raha toetaks jätkusuutlikult majandavat põllumeest.
Mahetoit on kasulik tervisele ja loodusele. Kui pere eelistab kodumaist toitu, on ka see samm keskkonnasõbralikuma elu suunas (vähem transpordikulusid). Hiinast toodud odavad plastikmänguasjad on seevastu väga keskkonnavaenulik kaup. Lapsevanemad ei tea, mis kemikaale on leludes kasutatud.
Toodete transport on kulutanud palju loodusressursse ja pärast kiiret lagunemist ei ole leludega enam midagi teha. Prügimäel kõdunevad sellised mänguasjad sadu aastaid.
Kuidas te rohelise eluviisi enda jaoks avastasite ning miks selle kasuks otsustasite?
Pean tunnistama, et enne lapse sündi elasin ma üsna muretut elu. Olin küll ülikoolis keskkonnateaduseid õppinud, aga see ei tähendanud, et ma ökoeluviise oleksin praktiseerinud. Elu läks aga nii, et sain 2004. aastal poisipõnni emaks.
Üsna kiiresti selgus, et laps on allergik. Kahjuks laiutasid tavameditsiini praktiseerivad arstid käsi ja lapse hädadele põhjust öelda ei osanud. Natuke saime abi alternatiivmeditsiinist. Hinges kripeldas soov leida mingi lahendus.
Pärast lapsehoolduspuhkust läksin tööle ökofirmasse ja selline elumuutus pani mind asjadele uue nurga alt vaatama. Nägin inimesi, kes otsisid samamoodi vastuseid. Paljud leidsid abi ökoeluviisidest.
Alguses pidasin mahetoiduaineid liiga kalliks, aga pidev kokkupuude teemaga tegi oma töö. Ma ei kahetse tehtud otsuseid. Mahetoit täidab kõhtu paremini ja lõppkokkuvõttes kulub seda vähem.
Kui raske või kerge on ökoelu elada?
Ökoeluviisi ei ole keeruline elada, kui seda teha tahetakse. Ökoeluviis ei tähenda alati ökopoodide külastamist. See on pigem maailmavaade. Ainus ebamugavus ongi ökopoed. Tegelikult peaks keskkonnaga kooskõlas elamine olema enesestmõistetav. Inimene peaks saama ökotarbed kätte tavalisest poest, mitte kulutama transpordikilomeetreid ökopoodi jõudmiseks.
Kas ökoeluviis sobib kõigile?
Jah. Vaja on ennast selles vallas veidi harida ja teha muudatusi harjumustes.

Kus saab ökoelu elada, kas ka näiteks üheksakordses majas magalarajoonis?
Ökoelu ei tähenda ainult maal elamist. Keskkonnasõbralikumaks saab muuta ka linnaelu. Linnainimese kodus tasub ringi vaadata ja mõelda, mida sinna tegelikult vaja on. Remonti saab teha looduslike ehitusmaterjalide ja värvidega. Võib kasutada ökokodukeemiat ning -kosmeetikat. Asi pole asukohas, vaid valikutes.
Kust ostate mahetoitu ning keskkonnasõbralikke riideid ja tarbekaupu?
Ma olen paljud riided ostnud kasutatuna. Ökokangastest rõivaid olen ostnud ka Looduspere poodidest.

Millega tuleb ökoeluviisiga vanematel lapse kasvatamisel arvestada?
Ökoeluviisid tähendavad kindlasti teadlikult tehtud valikuid. Kõige sagedamini seostatakse keskkonnasõbralikku lapsevanemaks olemist riidest mähkmete teemaga. Eks ta õige ole.
Lapse õrn ihu ei puutu kokku sobimatute kemikaalidega ja lapse potile õpetamine läheb kiiremini. Oletagem, et imik kulutab päevas 8 mähet ja õpib potil käima 18 kuuga, siis on temale kulunud üle 4300 mähkme. See on väga suur kogus kehvasti kõdunevat prahti.
Tavaliste kulub ühekordsete mähkmete kõdunemiseks 300-500 aastat. Kui riidest mähkmed ei tule kõne alla, siis leevendab olukorda ühekordsete ökomähkmete kasutamine.
Kindlasti tasub lapsevanemal teha valikuid, milliseid maiustusi lastele lubatakse. Kahjuks sisaldavad ka paljud kodumaised maiustused E-aineid, mis võivad põhjustada laste hüperaktiivsust, allergiaid ja soodustada astmat. Vanemad peaksid endale selgeks tegema põhilised E-ainete grupid.
Ökoeluviisil elavas peres õpivad lapsed, et elus on palju muudki, kui pidev tarbimine. Näiteks saab mänguasju ise teha. Lastele saab varakult selgeks teha prügi käitlemise reeglid.
Millest peab ökoelu elades loobuma?
Head mahepõllumajandusest pärit jäätis ja liha ei ole saada.

Kui levinud on ökoelu Eestis?
See on järjest enam populaarsust kogumas. Ainus, mis viimasel ajal piire on seadnud, on pidev hinnatõus.
Sigrid Sõenurk