Ülemaailmselt tuntud ämmaemand Cornelia Enningu kinnitusel saavad vees lapse loomulikul teel ilmale tuua needki naised, kes kuival maal hätta jääksid.
Sakslannast Cornelia Enning on ameeriklase Barbara Harperi kõrval teine ülemaailmselt tuntud ämmaemand, kes on spetsialiseerunud vesisünnitusele. Ta annab koolitusi nii Euroopas kui Ameerikas, on kirjutanud mitmeid raamatuid ning abistanud vesisünnituse juures rohkem kui 1000 naist.
Mille poolest on vesisünnitus naisele ja lapsele hea?
Naise puhul on eeliseks see, et on vähem valusid, naisel on kontroll tuhude üle, ta saab hingamise ja oma liikumisega tuhusid juhtida ning tema kopsud töötavad paremini.
Enamus eeliseid puudutavad last – lapsel on rohkem hapnikku, kuna ema kõhupiirkonnas on parem verevarustus. Vesi tingib selle, et naise keha on n-ö säästurežiimil ja kõhupiirkonnas on 700 ml verd rohkem kui muidu on.
Naised, kes on vees sünnitanud, sünnitavad 98 protsendil juhtudest uuesti vees ja need 2 protsenti, kes vees ei sünnita, on naised, kelle puhul on tegemist kas keisrilõikega või vaakumsünnitusega.
See tähendab, et iga naine ei saa vees sünnitada?
Naised, kelle puhul on vaja sünnitusse sekkuda, ei saa vees sünnitada. See tähendab ka seda, et need naised, kelle puhul tundub, et sekkumist on vaja, saavad tihti vees normaalselt sünnitada. Vees võivad mõned asjad minna paremini, mis kuival maal oleks patoloogilised.
Nii et riskirasedad saavad sageli vees loomulikul teel sünnitada?
Jah, ka näiteks kõrge vererõhuga naised saavad päris paljudel juhtudel vees loomulikult sünnitada. Kui laps on väga suur, siis kaks kolmandikku nendest naistest sünnitavad vees ise ja kolmandiku puhul on vajalik keisrilõige.
Kas ka mitmikuid saab vees sünnitada?
Kaksikud saavad vees sündida. Esimesena sündiv kaksik teeb teisele kuival maal sündimise raskemaks, sest tal on vähe hapnikku. Kui esimene kaksik sünnib vees, siis vee tõttu on teisel parem sündida. Vesi lahendab hapniku probleemi ja sellepärast tuleks terveid kaksikuid sünnitada vees.
Kas vesisünnitusel jäävad tavapärased protseduurid ära?
Paljud jäävad ära, sest vees ei ole võimalik teha seda, mida kuival maal. Aga last on siiski võimalik hästi jälgida, sest tänapäeval on olemas ka veekindlaid seadmeid. Neid ei ole siiski vaja tavalise, vaid problemaatilise sünnituse puhul. Neid on vaja ka personalil, kes ei ole vesisünnitusega nii hästi kursis.
Kas personalil vajab eraldi väljaõpet?
Kindlasti.
Kas ka naisel on vaja mingit ettevalmistust, kui ta tahab vees sünnitada?
Naised peavad teadma, milliseid vee omadusi nad saavad enda jaoks ära kasutada. Naine saab kasutada vee temperatuuri. Selleks, et valusid leevendada, peab vesi olema võimalikult jahe, nii jahe, et on veel meeldiv, mitte liiga külm. On võimalik teha tööd hingamisega, sest vesi muudab väljahingamise intensiivsemaks.
Vesi väldib pressimist. Lapse jaoks on see eelis, sest ta saab oma tööd teha. Alati kui naine pressib, siis laps parasjagu hapnikku ei saa.
Naine ei peagi vees pressima?
Esimese lapse puhul on naisel tihti soov pressida, teise puhul enam mitte ja kui lapsi on rohkem, siis naised enam ei pressi. See ei tähenda, et naine ei saaks pressida, kui ta seda tahab, aga ta ei pea. Tal on kontroll oma keha üle.
Kuidas saab kindel olla, et laps vette sündides kohe hingata ei proovi?
Hingamise eest vastutavad teatavad reflektoorsed punktid näos suu ümber. Kui need on märjad, siis laps ei hakka hingama. Laps hakkab hingama siis, kui need punktid on ära kuivanud. Laps saab hapnikku ka nabanööri kaudu pärast sündimist ja see mehhanism toimib paremini siis, kui naine on vees.
Kui naine otsustab, et ta tahab vesisünnitust, siis mida ta selleks tegema peab?
Kõigepealt peaks naine otsima endale ämmaemanda, kes ka tahab vesisünnitus teha ja ta peab vaatama, kas see ämmaemand või arst on vesisünnitust õppinud, et sellest naisest ei saaks katsejänest.
Teiseks tuleb ämmaemanda või arstiga rääkida, kuidas vettesünnituseks valmistuda. Näiteks võib naine mingit spordiala harrastada. Tänapäeval ei taheta, et sünnitustuppa jõuaks ebasportlikud naised. Naised saavad oma esimese lapse vanemalt ja sellepärast peavad nad kehaliselt paremas vormis olema.
See siis tähendab, et vormist väljas naisel on vesisünnitusel raskusi?
Ei tähenda, sest neil, kes ei ole nii heas vormis, on vees pigem vähem probleeme kui kuival maal. Ei taheta aga võtta seda riski, et kasutada uut meetodit (vesisünnitust) naiste puhul, kes ei ole nii terved. Ma arvan, et kümne aasta pärast hakkavad Eestis ka riskantsemad sünnitused toimuma vees, sest meditsiiniliselt on see parem.
On olemas meditsiiniline näidustus teatavate riskide puhul vees sünnitada, aga sinnani on veel pikk tee.
Millised on veel need tavalisemad näidustused, mille puhul saab loomulikul teel sünnitada vees?
Hetkel on tegemist võimaluse mitte näidustusega. Demokraatlikus riigis peaks naisel olema kõik võimalused ise valida talle sobiv sünnituse variant.
Kui palju planeeritud vesisünnitustest ka tegelikult toimuvad?
Sada protsenti.
Mingeid komplikatsioone ei teki kunagi?
Kui naisel on vaja keisrilõiget, siis ma tean seda juba enne ega planeeri talle vesisünnitust.
Kuid sünnituse kulg on ju ettearvamatu.
See on reklaamlause, mida kasutavad arstid. Seda ei ole öelnud ämmaemandad.
Tegelikult on sünnitus hästi ette planeeritud?
Elus on muidugi üllatusi, aga neid on 0,05 protsendil juhtudest. Kui lähtuda sellest, mida ütlevad arstid, et pooled sünnitustest ei kulge nii nagu planeeritud, siis peab küsima arstide käest, miks nad ei näe ette asju, mida on võimalik ette näha.
Me oleme jõudnud hoopis teise küsimuse juurde, et miks arstide väljaõpe ei võimalda neil teatavaid ennetavaid meetmeid tarvitusele võtta. See on seotud sellega, et arstil on kliiniline väljaõpe, mis ei ole üldse seotud riskide ennetamisega. Sünnitusabi kuulub just ennetavate meditsiiniharude hulka, seda on nii defineerinud WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon).
Kas vesisünnitused reeglina kestavad ka lühemalt?
Väga raske küsimus. Arstid on parasjagu jõudnud tõdemuseni, et sünnituse kestust arvutatakse valesti. On jõutud arvamuseni, et sünnitus kestab nädal aega, mitte kolm tundi.
Seni on kasutatud WHO definitsiooni, et sünnitus algab 3 cm avatusest. Praegu hakataksegi seda definitsioon muutma, sest mingid asjad toimuvad palju varem, mitte viimastel tundidel enne sünnitust.
Kui sünnitus kestab nädal aega, siis milline on moment kui naine peaks vette minema?
Seda märkab naine ise ja läheb vette siis, kui enam valudega hakkama ei saa. Vees lähevad valud paremaks. Nädala jooksul võtab naine prooviks vanni ja kui ta märkab, et valud muutuvad vees väiksemaks, siis ta jääbki vette. Ämmaemand teab, et sel juhul on emakakael 5 cm võrra avanenud ning et ta peab kohale minema.
Kui kaua naine vannis on kuni laps ära sünnib?
Alates 5 cm avatused kestab sünnitus 3-5 tundi. Kolm tundi järjest võib meditsiinilisest küljest vaadates naine vannis olla. Korduvsünnitaja saab kolme tunniga hakkama, aga esmasünnitaja tulevad vahepeal vannist välja.
Kas Saksamaal on vesisünnitus populaarne?
Ei ole haiglaid, kus ei saaks vette sünnitada. Suur teadlikkuse tõus toimus siis, kui haiglad ostsid endile sünnitusvannid. Vesisünnitusabi on Saksmaal olemas alates 1970. aastatest. Alates 1995. aastast on igas kliinikus olemas sünnitusvann.
Kuidas kodust vesisünnitust planeeritakse, kas haiglatest saab suuri vanne rentida?
Nii see ei käi, kodus otsustab iga naine ise, kus ta tahab sünnitada. Mõned sünnitavad vihmavee tünnis, mõned laste mängubasseinides ja mõned tavalistes vannides.
Kõrgem keskklass, kes on paremini informeeritud ja tahab vette sünnitada, ka teenib paremini, neil on kodus olemas n-ö kümblustempel ja saun. Seda ei saa ükski haigla pakkuda. Vesisünnitus kodus on parim näide luksussünnitusest.
Seega ei ole vesisünnituse vannil mingit ühtset standardit?
Kui naine otsustab vette sünnitada, siis see küsimus, millise anuma ta sünnituse jaoks valib, sõltub sellest, mida tal sünnituse ajal vaja on. Kui ta tahab lahkliharebendit vältida, siis ta tahab sünnitada seistes. Kui laps on tuharseisus, siis on tal tõenäoliselt vaja ämmaemanda abi ja siis ei saa sünnitusvann olla nii sügav. Kui ta tahab, et terve perekond oleks temaga koos vannis, on tal vaja väga suurt vanni. On ette tulnud, et terve pere viie lapsega on vannis.
Autor: Sigrid Sõerunurk
Ettevalmistused