Euroopa Komisjoni projekti raames tehtud uuringus osales 1038 Tallinna üldhariduskoolide 8.-9. klasside õpilast vanuses14 -15 aastat. Õpilastel paluti täita kodeeritud anonüümsed küsimustikud nende tervise- ja riskikäitumise, elustiili ja valikute väljaselgitamiseks ning mõõdeti seosed heaolu, depressiooni, suitsidaalsuse jt indikaatoritega. Projektis osales kokku 11 Euroopa riiki ning koolid valiti välja põhjaliku metoodika alusel, mille järgi pääsesid Eestist uuringusse vaid Tallinna 19 kooli.
Uuringu tulemusena selgus, et Tallinna koolilapsed tarvitavad suhteliselt suuri koguseid alkoholi, on sagedamini olnud purjus ja kogenud pohmelli kui teiste Euroopa maade noored.
70 protsenti uuringus osalenud koolilastest on proovinud alkoholi, neist ligi veerand (24 protsenti) joob regulaarselt ehk 2-4 korda kuus. Elu jooksul on üle poole õpilastest purjus olnud, üle kolme korra purjus on olnud 16 protsenti õpilastest ning pohmelli kogemus on 38 protsendil.
Ligi viiendik on aga probleemsed alkoholi tarvitajaid, kes võtavad ühe tarvitamiskorra ajal kolm või enamgi drinki, kusjuures poistel on kogused vaid mõnevõrra suuremad kui tüdrukutel. Üldiselt on aga tüdrukute ja poiste alkoholi tarvitamise harjumused küllaltki sarnased.
Alkoholi tarvitamise riskitegurid:
- Vanemate eeskuju.
Mida rohkem on õpilased oma pereliiget purjus näinud, seda sagedamini tarvitavad nad ise alkohoolseid jooke ja on olnud purjus. Pereliiget korduvalt purjus näinud õpilaste seas on 17 protsenti probleemseid alkoholi tarvitajaid, pereliiget mitte kunagi purjus näinud õpilaste seas 8 protsenti. «Kasvatamine toimib eeskätt isikliku eeskuju järgi. Vanematel lasub suur osa vastutusest selle eest, et lapsed ei hakkaks alaealisena alkoholi tarvitama ja et nad ei peaks purjus olemist tavakäitumiseks, vaid taunitavaks ja häbiväärseks,» kommenteeris seda seost Eesti-Rootsi Vaimse Tervise Ja Suitsidoloogia Instituudi juht Airi Värnik.
- Noort kasvatab üksikvanem või kasuvanem.
Üksikvanemaga ja kasuvanemaga peredest pärit laste hulgas oli rohkem neid, kes tarvitasid alkoholi mitu korda kuus võrreldes mõlema bioloogilise vanemaga perekondade lastega – tarvitamise protsendid olid vastavalt üksikvanema puhul 29 ja kasuvanema puhul 34, kahe vanemaga peres aga vaid 19. Airi Värnik seletas seda psühholoogilise turvalisusega: “Meil on teisigi uuringuid, millest nähtub, et psüühiliselt kõige turvalisem on lapsel kasvada kahe bioloogilise vanemaga perekonnas. Loomulikult ei ole tulemus kaugeltki 100-protsendiline, rohkesti on erandeid, me räägime tõenäosusest. See on ju vana tõde, et tugevad perekonnad on ka riigi tugevuse alustalad.”
- Vanemad ei kontrolli oma laste tegevust.
Väiksema alkoholiriskiga on lapsed, kelle vanemad nende tegevusi põhjalikumalt kontrollivad. Mitte kunagi alkoholi tarvitanud õpilaste hulgas oli 82 protsenti neid, kelle vanemad olid teadlikud laste vaba aja veetmisest, see näitaja aga langes 42 protsendile kaks või enam korda nädalas alkoholi tarvitajate hulgas. Vähem tarvitavad alkoholi need, kes tunnevad, et vanemad huvituvad nende tegemistest ning leiavad aega nendega rääkimiseks.
- Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad.
Peamiselt lasevad õpilased neid poest endale osta kellelgi teisel (27 protsenti), saavad sõbra käest (tüdrukud 21 protsenti ja poisid 13 protsenti), aga 13 protsenti käib seda ka ise poest ostmas.
Teiste Euroopa riikidega võrdluses jäävad Eesti noored alkoholi proovinud koolilaste osakaaluga üpris keskele, regulaarsete alkoholitarvitajate osas isegi lõpuossa ehk tagant neljandale kohale, kuid meie koolilapsed tarvitavad suhteliselt suuri koguseid, on sagedamini olnud purjus ja kogenud elu jooksul pohmelli võrreldes uuringus osalenud Euroopa maade keskmisega.
Alkoholi tarvitamine koolilaste seas:
• Kõigi uuringus osalenud riikide noortest 59 protsenti on proovinud alkoholi; Eesti õpilastest 68 protsenti, mis jääb viiendale kohale Euroopas.
• Euroopa õpilastest tarvitab ligi veerand (24 protsenti) alkoholi regulaarselt, mille osas Eesti õpilased on Euroopa keskmisega samal tasemel.
• Probleemsed alkoholi tarvitajad on Euroopas ligi veerand õpilastest, Eesti õpilastest mõnevõrra vähem (19 protsenti).
• Rohkem kui 3 korda on elu jooksul purjus olnud 14 protsenti Euroopa riikide õpilastest, Eesti õpilastest 21 protsenti.
• Eesti õpilaste hulgas on võrreldes Euroopa riikidega väikseim osakaal mitte kunagi purjus olnud õpilasi (49 protsenti).
• Sageli alkoholi tarvitavad õpilased ostavad alkoholi enamasti poest.
• Euroopa keskmisega võrreldes paistavad sagedase ja probleemse alkoholi tarvitamisega enim silma Saksamaa, Sloveenia ning Austria, kõige vähem on sagedast alkoholi tarvitamist Iirimaal, Rumeenias ja Iisraelis.
Allikas: Postimees.ee