Beebi

Arenda imikut temaga mängides

Emad tegelevad niikuinii oma vastsündinutega palju, nad teevad seda instinktiivselt. Nad kiigutavad lapsukesi süles, kussutavad neid, mängivad väikeste käekeste-jalakestega ning laulavad neile mitmesuguseid laule. Neid erinevaid tegevusi saab ka mängudeks nimetada, nii et ema, kes palju oma imikuga tegeleb, mängibki tegelikult temaga erinevaid mänge. Miks on vaja imikutega palju tegeleda? Eelkõige sellepärast,  et väikelapse aju areneb kõige enam vanuses 1. – 10. eluaastani. Selles vanuses pannakse aju osakeste vahel paika triljoneid erinevaid seoseid. Kõik need on vajalikud hilisemas elus teadmiste omandamiseks. Iga äiulaul, iga puudutus, kallistus, kõne loob uusi seoseid, mis muutuvad püsivaks läbi kordamise.
Kui lapsele loetakse juba imikueas ette raamatuid ning temaga räägitakse ja talle lauldakse, on tal hilisemas eas kergem rääkima hakata, sest ta on palju kuulnud erinevaid kõnemustreid ja oskab juba aimata sõnade tähendusi. Kui lapsega imikueas palju mängida, pole tal tulevikus probleeme sotsiaalse kohanemisega: ta on seltsiv, leiab kergesti sõpru, suudab adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides. Kui soovid, et sinu laps oleks emotsionaalselt intelligentne, vasta lapse naeratusele naeratusega, suhtle temaga, imiteeri tema koogamist ja lalinat.
Varase lapsepõlve kogemused kujundavad suures osas lapse aju arengupotentsiaali. Tänapäevased aju-uuringud toetuvad kolmele tähtsale eeldusele:

  1. See, kuidas väike inimene on suuteline õppima, asju meelde jätma ja kuidas ta kohaneb elus, sõltub nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnast, kus laps viibib. Need kaks avaldavad koostoimet, näiteks võib kehvi pärilikke tegureid korvata suure armastusega lapse vastu. Armastus aitab ka kehvade eeldustega lapsel toime tulla. On ka vastupidi – kui väga heade geenidega laps satub kehva keskkonda, võib ta küll elus hakkama saada, kuid tema edukus oleks toetuse korral palju suurem.
  2. Inimaju oskab õppida kogemustest ja kasutada ära esimeste eluaastate õppetunnid. Sellest, kui tähtsad on esimesed kolm eluaastat lapse arengus, on väga palju räägitud ja kirjutatud.
  3. Kuigi esimesed eluaastad on õppimiseks kõige soodsamad, omandab inimene uusi teadmisi kogu elu jooksul.

Kõige paremad seosed lapse ajus tekivad siis, kui ema hoolitseb tema eest piisavalt ja rahuldab selle kaudu lapse vajadused. Kõige parem arengukeskkond on turvaline ja täidetud armastavate inimeste tähelepanuavaldustest. Imikul on emotsionaalsed ja intellektuaalsed vajadused ning nende eest hoolitsetakse sel kombel, et lapsega räägitakse, talle loetakse ette. Mida rohkem aega imikuga koos veedetakse, seda enam arendatakse tema ajutegevust, luuakse vajalikke seoseid, mis kunagi tulevikus ühel või teisel momendil aitavad tal midagi olulist ära õppida.
Edaspidistest postitustest leiad nii mõnegi mängu-tegeluse, mis beebi ajul positiivseid seoseid luua aitavad ja nii teda edukaks õppimiseks ette valmistavad. 

Lisa oma kommentaar