Väikelaps

Lapsed rivaalitsevad – mida teha?

Vanusevahe
Uurimistööd kinnitavad, et laste rivaalitsemine sõltub mõnevõrra ka sellest, kui suur on nende vanusevahe. Vanuse poolest teineteisele lähedaste laste vahel valitseb suurem konkurents (isegi hilisemas eas) kui nendel, kelle vanusevahe on suur.

  • Alla 18-kuune vanusevahe: laste rivaalitsemist tuleb üldiselt harvem ette. Kui lapsed sünnivad nii väikese vanusevahega, tuleb üldjuhul armukadetsemist vähem ette.
  • 2-4-aastane vahe: lapsed on üksteise peale vägagi armukadedad.  See on ka kõige tavalisem vanusevahe kahe esimese lapse vahel peres.
  • Üle 4 aasta pikkune vanusevahe: Sellise vanusevahega lapsed saavad tavaliselt omavahel paremini läbi.

Miks lapsed on armukadedad?

  • Pere vanema lapse elu on suurepäraselt korraldatud. Ta on siiani oma vanemate ainuke laps olnud ning loomulikult tahaks ta seda olukorda võimalikult kaua nautida.
  • Vanem laps saab juba aru küll, et pisike tita nõuab ääretult palju tähelepanu ja tema peab seetõttu kannatama ja oma järjekorda ootama.
  • Ta on harjunud jäägitu tähelepanuga ja sellega, et pere on just nii suur, nagu ta parasjagu on. Kuidas saab nüüd ootamatult pere palju suurem olla?

Mõnevõrra vanem laps, kes on juba harjunud ka emast eemal viibima, näiteks lasteaias või hoidja hoole all, ei karda muutusi enam nii väga. Ta on enesekindlam.  Kuid alati jääb lootus, et tegemist on üldistavate järeldustega ja sinu lastega on see teisiti. Samuti pole haruldased juhtumid, et kolme-neljaaastastena tülitsenud lastest saavad hiljem parimad sõbrad.
Ideaalset vanusevahemikku ei saagi määratleda, sest pered ja lapsed on niivõrd erinevad. Kui mõned lapsevanemad soovivad pikemat ajavahemikku hoida just nimelt põhjusel, et siis harjub vanem laps lasteaiaga ära ja nii on on kergem, siis teised lapsevanemad tahavad jälle lapsele mänguseltsilist. Tõesti, iga lapsevanem otsustab ise, hoolimata trendidest ja hoiatustest. Kindlasti tuleks aga vanemat last ette valmistada selleks, et perre on uus tita tulemas.
Kui juhtub, et vanem laps on andekam ja võimekam ning noorem võrdleb end pidevalt temaga, tuleks innustada nooremat leidma üles oma anne või aidata tal leida oma hobi. Samuti peaks teda suunama, et ta leiaks endale sõbrad. Igati tuleks rõhutada siis nooremale tema unikaalsust, sest see tõstab tema enesehinnangut ja vähendab ka soovi end pidevalt vanema õe või vennaga võrrelda.
5 praktilist nõuannet, et peres oleks vähem tülisid ja riidu õdede-vendade vahel.

  • Ära märka pisemaid tülisid!

Samast soost lapsed tülitsevad tavaliselt omavahel rohkem ja poisid tülitsevad omavahel enam kui tüdrukud. Las lapsed lahendavad omavahel väiksemad erimeelsused ise. Pisivaidluste puhul pole vaja sekkuda, sest sinu tähelepanu võib innustada neid edasi tülitsema. Tee pähe ükskõikne nägu ja jaluta lihtsalt minema. Ütle neile: „Ma olen kindel, et suudate selle asja ilma minuta lahendada.“

Kui otsustad, et seekordne tüli vajab sekkumist, siis aita neil ka seda lahendada. Esiteks kirjelda, mida näed: „Kas ma sain praegu õigesti aru? Ma näen, Ants, et Kalle tahab sinu autoga mängida. See on Antsu auto ja tema ei taha, et sina, Kalle, tema autoga mängid.“ Teiseks aita neil lahendusi leida: „Meil on kõigil isiklikud asjad ja igaüks määrab, kes tohib neid veel peale tema enda kasutada. See on reegel. Kui aga Kalle tahab sinu autoga sel ajal mängida, kui sina seda ei kasuta, siis võiks ta seda sinult laenata. Võib-olla saate teha vahetuskaupa, nii et Kalle annab sulle mõne oma mänguasja mängimiseks? Olen täiesti kindel, et saate selle probleemi lahendatud.“ Kui asi läheb keeruliseks, eralda lapsed ja ütle, millal nad tohivad tagasi tulla: „Sa võid tagasi tulla, kui oled maha rahunenud“.
Üks nipp on veel selline, et paned lapsed vastamisi istuma ja käsid neil mõlemal toimunust rääkida, nii et teine kuulab. Pärast tee toimunust kokkuvõte ja palu neil mõelda, kuidas seda lahendada. Võid vajadusel ka nõu anda.

  • Keela kehaline vägivald!

Pane paika reegel, et teineteise löömine on karmilt keelatud. Kui asi läheb kakluseni, ütle: „Ei mingit löömist! See on reegel. Minge mõlemad otsekohe oma tuppa, kuni olete rahunenud! Siis ootan teid vabandust paluma.“

  • Kohtle iga last omaette isiksusena!

Iga laps on unikaalne ja soovib, et teda hinnatakse tema enese pärast, mitte ei võrrelda pidevalt vendade-õdedega. Võrdlused on kahjulikud ja ohtlikud, sest võrdlemine suurendab omavahelise võistlemise püüdu. Kui tingimata soovid lapse käitumist või tegusid millegagi võrrelda, siis võrdle seda millegagi, mida ta on varem juba teinud.

  • Innusta oma lapsi koostööle!

Ühiste ülesannete täitmine seob lapsi, sest nad tunnevad siis, et on võrdselt vajalikud. Nii võivad õed-vennad koos lauda katta, mänguasjad kappi panna. Ise jälgi, et töö saaks korralikult tehtud.
Allikad: Dorothy Einon „Kuldsed reeglid lapsevanematele“; Dr Richard C. Woolfson „Miks lapsed nii käituvad?“
Milline on sinu laste vanusevahe ja kuidas nad omavahel hakkama saavad? Jaga oma muljeid teiste emadega!
 

2 kommentaari

  1. Väga tavaline asi on ,et eesti peredes on laste vanusevahe 2-3a.
    Mina ka julgesin öelda ,et selles eas lapsed on väga armukaded sain kohe kirve kaela:)

  2. enda pere, muu suguvõsa ja tuttavate näitel tundub mulle, et enim kaklevad lasped, kel 18 kuud vahet. ent juba 5-6a vanusevahe koha pealt näen, kuidas noormeiad lapsi ära kasutatakse..

Lisa oma kommentaar