Superilus pühapäevane sügisilm meelitas välja ja nii seadsingi sammud esmalt kesklinna. Astusin läbi ühest minu lemmikmajast Vabaduse platsi ääres, kus on palju raamatuid. Seejärel võtsin sihiks Stroomi ranna, mis
hoolimata väga paljude kriitikast on minu armastatuim paik Tallinnas. Usun, et Stroomi rand on kui küüslauk, mis mõne inimese lemmiktoidulisand ja mida teised jälle silmaotsaski ei kannata.
Enne bussi peale jõudmist heitsin pilgu Vabaduse platsile ning see, mida märkasin, sundis kohe fotokat haarama. Tundub, et varateismeliste jaoks meie linnas kohti napib. Nemad ju ei lähe mudilaste mänguväljakule, nagu minul plaanis oli. Vabaduse väljakul oli seekord tõukeratturite kokkutulek, sest
rattaomanikke trikitas ringi ikka üle kümne küll. Tallinnale oleks kindlasti vaja kohti, kus noormehed saaksid oma hobisid harrastada. Tegevuseta istumine ei too noorele inimesele kasu ning on paljude noorteprobleemide allikas. Niisiis tuleb leida kohti ja võimalusi tegutsejatele –noortele kuluksid ära korralikud trikiväljakud. Olen täiesti kindel, et sellel väljakul oleks lakkamatult rahvast rohkem kui praegusel 20. augusti väljakul.
Mänguväljakuid leidsin Stroomi rannas rohkem kui ühe. Kui aus olla, on randa rajatud terve seikluslinnak. Kõik atraktsioonid on puhtad, terved ja korralikult hooldatud, nii et oleks isegi hea meelega ronima läinud. Mida seal väljakutel kõike teha saab?
Stroomi rannas on võimalik igas vanuses lastel kiikuda. Leidub väikseid vedrukiikesid, klassikalisi ja pöördkiikesid. Klassikalise kiige pluss on see, et lapsevanemgi saab käsi vöökohast kõrgemale tõsta ja aktiivselt jalalt jalale tammuda lapsele hoogu tehes.
Liulaskmiseks on kah päris mitmeid võimalusi – väiksematele ja veidi suurematele. Kõige populaarsem tundus olevat kurviline liurada, millele pääsemiseks tungles ülal lausa järjekord.
Kõige paremad võimalused on loodud ronijatele-turnijatele. Mõeldud on nii ämblikmeestele, seinaronijatele kui ka muidu turnijatele.
Eriti uhke mulje jättis võimas laevakujuline turnimisatraktsioon, kus oli nii väikseid kui suuri ja nii püstiseid kui rõhtsaid puit- ja nöörredeleid, lipud lehvisid ja näis, et kohe-kohe kihutab see värk koos lastega otsejoones merre.
Äärmiselt üllatav oli algul väga lihtsana tundunud kompleks, kus minu jaoks polnud esmapilgul midagi põnevat. Kui aga üks väike poiss sinna turnima läks, kuulsin, kuidas ta ütles oma saatjale, et see on nagu mereröövlilaev! Kõik geniaalne on lihtne ning ilmselt peidab niisugune näiliselt ilmetu takistusrada endas fantaasiarikkaid võimalusi.
Metsa ääres on lõkkeplatsid ning kui hästi organiseerida, võib üks vanem liha või vorstikesi või vahukomme grillida, teine lastega ronida, seejärel võib mere ääres einestada ja siis jälle lõbutseda. Üks ääretult meeldejääv päev oleks see nii väikestele kui suurtele.
NB! See pole reklaamartikkel, ma lihtsalt armastan Stroomi randa.
Veel fotosid Stroomi mänguväljakutelt leiad siit: Stroomi mänguväljakud
Milline on sinu arvates mõnusaim laste mänguväljak Tallinnas või Tartus või kus iganes Sa elad? Järsku oled oma kätega mõne toreda mänguplatsi rajanud? Või on Sul plaanis seda teha?
Areng
1 Comment
Väga positiivne üllatus. Ma poleks arvanud, et seal tagapool midagi ilusat ja toredat on. Stroomi on pidevalt seostunud Sõle tänavaga, mis on omakorda seostunud krimi saatega (narkomaanid ja prostitutsioon). Samas me oleme ilmselt kõik mingil viisil eelarvamuste ohvrid.
Siin Pirital oli pikalt üleval reklaam “Miami? Ei, Stroomi!”. Mulle sinu postitust lugedes tuli see meelde. Aga kes selle reklaami tellis? Linnaosavalitsus, kes seal värkselt muutuseid on siis teinud?
Tundub lahe ning kui sinna satume perega, siis kindlasti lähme vaatame oma silmaga järele 🙂