Blogi

8 nippi käruga liiklejaile ehk lapsevankriga ühissõidukis

Peab ütlema, et see on üks igavene probleem. Jälgisin kahe päeva postitusi selle teema all Nupsu.ee foorumis ning väike nukrus puges hinge. On palju ükskõiksust ning isegi halvustavat suhtumist noortesse emadesse, kes liiguvad ringi lapsevankriga. Sageli on kärud rasked (ligemale 17-kilost kobakat pole õblukesel naisterahval kuigi kerge üksi bussi vinnata) ning üksjagu vajalikke asju veel kotiga kaasas. Aitajaid leidub, selgus postitustest, kuid sageli jäetakse noored emad oma koormaga üksipäini.
Foorumis kirjeldati värvikalt nii kurbi lugusid kui ka tagantjärele naljakana tunduvaid seiklusi. Mida arvata näiteks loost, kus kaassõitja vankrit bussi peale aidanud ema avastas bussi liikuma hakates, et tema enda laps on bussipeatusesse maha jäänud? Kas tõesti mitte ühelgi  bussi peale astujaist ei tulnud pähe pisikest omakorda bussi peale aidata? Humoorikas tundub ka tagantjärele postitus, kus ema leidis pärast pikki pingutusi bussi jõudes, et elutähtsate tarvikutega kotti bussis koos temaga polegi.
Palju on juhtumeid, kus emadele soovitatakse bussi üldse mitte ronida oma kärudega või liigelda jalgsi. Kärude jaoks mõeldud platvormi ummistavad teismelised või tüsedad pahased mammid või siis ei arvesta mõni titevankri omanik teiste bussis viibivate kärudega.  Mõnikord ollakse pahased emmede peale, kes kärud üksi jätavad ja ise istuvad.  Rasedatega on omad lood. Kuigi neile pakutakse vahel ka istet (aga tunnistagem endale – võiks ju küll!), nendib enamik neist, et on kaasreisijatele vaid tühipaljas õhk.
Ükskõiksetele ja halvustajatele tuleks südame peale panna, et nendes kärudes ja rasedate kõhtudes liiklevad tulevased maksumaksjad, kelle najal kunagi pensionipõlve saab pidada ja kellesse võiks hoolivalt suhtuda. Seega kutsun ikkagi lugejaid üles alati kärudega liiklejaid märgates neilt küsima, kas nad vajavad abi. Mõned naised on kanged ega vaja seda, mõnedel on omad põhjused, miks abist loobuda. Üldjuhul on toetav õlg aga hädavajalik.
Naljaga pooleks toon siinkohal ära 8 nippi  kärudega liiklejatele:

  • Kui vähegi võimalik, kasuta ilusat ilma jalgsi liiklemiseks.
  • Käruga värskes õhus liiklemisel võid aega kasutada lugemiseks, muusika kuulamiseks või rulluisutamiseks.
  • Kui vajad abi transporti sisenemisel, pöördu julgesti kellegi poole. Enamasti inimesed ei suuda keelduda, kui keegi neilt veetleva naeratuse saatel abi küsib. Inimestele meeldib end kasulikuna tunda.
  • Vali abistajaks keegi, kes pole lumivalgeis rõivais.
  • Kinnita enne sõidukisse sisenemist kõik oluline – pakid-kotid ja laps.
  • Kui oled sõidukis, kontrolli, ega ometi pole peatusesse maha jäänud midagi järgnevalt loetletust: vanker, kott, laps. Kui mõni neist komponentidest viibib veel peatuses, tuleb viivitamatult ja valjuhäälselt paluda kellelgi sõiduki väljumine edasi lükata.
  • Kui sul on võimalik, kasuta käru asemel kõhukotti ja pane laps sinna. Tasakaaluks oleks mõnus asetada muu vajalik mahukasse seljakotti.
  • Nina eest ära sõitnud bussile võid järele teha nägusid, aga mitte nii hulle, et kõrvalseisjad minestusse langevad.

Kas kellelgi on veel kasulikke näpunäiteid? Postitage need kõik lahkesti siia kommentaaridesse. Ehk on kellelgi mõnd humoorikat pilti sellele postitusele lisamiseks (kui võõras foto, siis viitega koos palun)?
 

Lisa oma kommentaar