Beebi

Beebiga ühes voodis magamine

Kas laps peaks magama vanematega ühes voodis

Kas laps peaks magama vanematega ühes voodis? Veel hiljuti oleks ekspertide vastus olnud kindel ei, mitte mingil juhul, kuid üha enam kuuleb vastust, et tehke nii nagu teie perele mugavam on.
Üha enam eksperte leiab, et emad peaksid toimima vastavalt oma soovile, kartmata oma last rikkuda. Jaapanis, kus peerelu väga väärtustatakse, on koos magamine täiesti loomulik. Kui vanemad magavad kahekesi ja enamik inimesi tahaksid kellegi kõrval magada, siis miks peaks laps üksinda magama?
Ekspertide sõnul on lapsega ühes voodis magamine ebatervislik, kuid tervise mõiste on väga maskuliine ja selle all mõeldakse peamiselt individuaalsust. Magamist seostatakse tihti iseseisvusega. Ühiskond pooldab iseseisvust ja paljud leiavad, et mida varem sellega algust tehakse, seda parem. Samas on üksi magamise ja iseseisvuse seos laste puhul puhtalt kultuuriline, mitte teaduslikult tõestatud. Palju usuvad, et see tagab lapsele hoopiski iseseisvuse läbi tugeva turvatunde.
Lastearstide sõnul kurdavad lapsevanemad kõige enam laste uneprobleemide üle, kuid kahjuks pole lastearstid seda piisavalt uurinud. Nii juhtubki, et tihti soovitatakse lapsel see lihtsalt välja nutta. Enamik emasid ei pea seda aga õigeks ja kui ema millessegi ei usu, siis see ka ei tööta.
Ema kehakeemia muutub vastavalt lapsele tujule ja nutule. Ta tunneb hormoonide sööstu ja suurenenud verejooksu rindadesse, mis vallandab soovi laps sülle haarata ja imetada. Nutt on lapse kaitsemehhanism, mis tagab tema vajaduste rahuldamise.
Ekspertide sõnul ei kahjusta last nutmine, vaid see, kui tema nutule ei vastata. Beebi nutule mitte reageerimine ei õpeta talle usaldust ja magamist, vaid seda, et nutmine on kommunikatsiooni osas väärtusetu. Eelkõige peaks ema juhinduma iseenda instinktidest, mitte kuulama neid inimesi, kel puudub lapsega bioloogiline suhe.
Koosmagamise vastased toovad tihti väljad mitmed probleemid:
Beebile otsa vajumine
Kui ema pole just tugevasti alkoholi või narkootikumide mõju all, on ta oma lapsest nii füüsiliselt kui vaimselt teadlik, nii et selle juhtumine on vähetõenäoline. Pealegi pole ka beebi täiesti abitu, seega kui vanem peaks talle otsa vajuma, ärkab laps tõenäoliselt üles ja hakkab nutma. Isadel ei pruugi sellist taju olla ja nad võivad last unes kogemata müksata.
Last tuleks hoida pigem ema kõrval, lükates voodi vastu seina või kinnitada sellele võre. Padjad ja tekid tuleks lapse näost eemale hoida. Last ei tohiks asetada magama diivanile, oakotile või vesivoodile. Mitte kunagi ära võta last enda kõrvale magama, kui oled tarvitanud alkoholi või rahusteid.
Abielu ja seks
Suurem osa vanematest üle maailma magab oma imikuga ühes voodis ilma igasuguste probleemideta. Ühest Rootsi uuringust selgus, et vanematega koos magav laps ei kahjustanud kuidagi mehe ja naise vahelisi suhteid ega suurendanud abielulahutuste arvu. Voodi jagamine lapsega ei tekita probleeme, kui mõlemad vanemad sellega nõus on.
Paljud vanemad on kinnitanud, et lapsega koos magamine on muutnud nende seksielu palju loomingulisemaks, sest see on sundinud otsima seksimiseks ka teisi tube peale magamistoa. Samuti on võimalik magav laps ajutiselt kasvõi teise tuppa magama tõsta.
Kas nad kunagi oma voodisse ka lähevad?
Last saab sammhaaval vanemate voodist võõrutada. Seda võib olla lihtsam teha enne 9-12 elukuud, mil eraldiolek tekitab suurt ärevust. Samuti võib see olla lihtsam teise eluaasta lõpus, mil hirm lahusoleku ees väheneb. Enamik lapsi tahab oma voodit umbes 2-3 eluaasta vahel, kuid vahel tekib lapsel vajadus vanemate tuppa tagasi minna.
Hiljem ei ole vanemate tagatav turvatunne lapsele enam nii tähtis ja terve laps võõrutab end ise. Kui igas eluetapis täidetakse kõik nende vajadused, liiguvad lapsed edasi ja saavad täiskasvanumaks.
 
Küsimus pole selles, millal, vaid kuidas laps oma voodiga harjub. Mõned vanemad panevad enda voodi kõrvale lapse jaoks madratsi ja tasapisi harjutades viivad lapse magama tema enda või õe/venna tuppa. Uuringud on näidanud, et alla kolme-aastased lapsed magavad paremini ühises magamistoas kui üksinda toas. Väidetavalt saavad ühes toas magavad lapsed ka paremini läbi ja tülitsevad vähem.
Vanemate kaebused
Kõige levinumad koosmagamise miinused on kriiskavad, siplevad beebid või lapsed ja aeg-ajalt esinev sülitamine ning öine voodisse pissimine. Üldiselt ollakse seda meelt, et need miinused kaaluvad plussid üles. Neid probleeme saab leevendada, hoides padja all rätikut ja asetades oma madratsile veekindla kile. Kui teie voodi pole väga suur, saab ruumi juurde teha sellega, kui nihutate tooli, diivani või pingi voodi kõrvale ja katate tekiga. Piisava ruumi korral võite voodi otsa lükata teise ühekohalise voodi.
Plussid

Koosmagamisel on mitmeid plusse, mis on paremini mõistetavad, kui õppida pisut une faase tundma. Uni jagatakse kaheks: kerge/aktiivne/REM uni ja sügav/ vaikne/ mitte-REM uni. Unenägusid näeb inimene REM une ajal. Kui inimene magab keskmiselt 8 tundi, siis sellest umbes kuus tundi magab ta rahulikult ja kaks tundi REM faasis.
Uuringud on näidanud, et REM-uni aitab ajul paremini areneda. Mida noorem inimene, seda suurema osa oma unest veedab ta REM faasis. Varajases looteeas on beebi uni peaaegu 100-protsendiliselt REM, imikul umbes 50, täiskasvanutel umbes 20 ja vanuritel 15 protsendiliselt.
Beebide unetsükkel on ka lühem. Kui täiskasvanu unetsükkel on umbes 90 minutit (REM uni esineb neli korda öö jooksul), siis imikul on see 50-60 minuti. Ärkamine on tõenäoline siis, kui toimub üleminek vaiksest unest REMi, seega imik võib suurema tõenäosusega ärgata. Beebid ja täiskasvanud jäävad ka erinevalt magama.
Kui täiskasvanud suiguvad unne kiiresti, ilma REM- und läbimata, siis imikutel esineb esmalt REM uni umbes 20 minutit ja seejärel üleminekufaas sügavasse unne. Sel ajal võivad nad kergesti ärgata. Vanemaks saades õpivad lapsed kohe sügavasse unne jääma. Mis vanuses see täpselt toimub, on väga individuaalne. Mõnedel toimub see juba kolmandal elukuul, kuid keskmiselt siiski kaheksandal kuul. Sarnased unetsüklid on koosmagamise plusside hulgas väga olulised.
Beebid magavad paremini
Tuttava inimese kõrval magamine muudab ülemineku ühest unefaasist teise sujuvamaks ja vähendab beebi ärevust. Kui ta korraks osaliselt ärkab, saab aidata tal kiiremini uinuda, enne kui ta täielikult ärkab. Vanematel lastel aitab seda teha kiindumusobjekt, näiteks kindel tekk või kaisuloom. Et beebid ei oska veel asju mõista, on neile uuesti uinumiseks vaja siiski inimest.
Ema magab paremini
Enamik vanemaid saab tõesti paremini magada lapsega koos (kui nad ükskord ära harjuvad), kuid eriti hästi mõjub see emale. Teda ei hoia ärkvel mõte, kas lapsega on kõik korras. Füüsiline lähedus loob emal ja lapsel sarnase unetsükli. Laps ärkab tavaliselt kerges unes olles ja suure tõenäosusega on samal ajal kerges unes ka ema. See võimaldab tal beebi rahulikult magama panna, ilma et tema unetsüklit märkimisväärselt häiritaks. Sügavast unest ärkamine on see, mis põhjustab väsimust. Kuna ema on sügavast unest sunnitud ärkama harvem, ei tunne ta end ka väsinuna.
Imetamine on lihtsam
Samas voodis magades saab ema beebit imetada ka ilma, et kumbki päris täiesti ärkvel oleks, selle asemel, et ema peaks karjuva lapse pärast üles tõusma ja beebi voodi juurde minema.
Prolaktiini tase tõuseb
Prolaktiin on hormoon, mida toodab ajuripats. Prolaktiini tase tõuseb magades, imetades ja puudutades. Sageli n-ö emadushormooniks nimetatud prolaktiin kutsub esile emalikku käitumist. Ühtlasti tekitab see emal puhanud tunde. Koos magamine ja imetamine suurendavad ka üksteise aktsepteerimist ja talumist. Mõnede uuringute väitel tingib prolaktiin emal ja lapsel unenägude ja unetsüklite ning ajuvõngete sarnasuse.
Lapsed magavad paremini
Koos magamine tagab lapsele tunde, et ta on kaitstud ja armastatud. Hirmu tundmiseks pole põhjust ning teise inimese kehasoojus pakub piisavalt tuge. Emaga koos magavad lapsed ärkavad harvem üles ning neil esineb vähem õudusunenägusid. Nende laste jaoks on magamine meeldiv lähedust pakkuv tegevus. Üksinda magavad lapsed (eriti kui nad seda ise ei taha), peavad seda sageli hirmutavaks eraldi olemise ajaks.
Isa plussid
Koos magamine võib lapse ja vanemate vahel luua lähedasema suhte. Olles sellega kord harjunud, tunnistavad paljud isad, et tunnevad lapsega suuremat lähedust. Ühtlasi annab see neile võimaluse lapsega koos rohkem aega veeta, sest kokkuvõttes veedavad inimesed kolmandiku oma elust magades.
Pikaajaline mõju
Koos magamine õpetab lapsele puudutuse tähtsust ja seda, et inimene pole asjadega asendatav. Lapsed, keda on imetatud ja kes vanematega koos magasid, näitavad paremini oma tundeid ja suudavad paremini sotsiaalsete protsessidega toime tulla. Vanemad on täheldanud, et sellised lapsed on ka teiste pereliikmete suhtes empaatiavõimelisemad.
Võib vähendada äkksurma tõenäosust
Imiku äkksurmasündroomi esineb kõige vähem kultuurides, kus on levinud koos magamine. Teadlased on hakanud seda teemat uurima alles hiljuti, kuid nende meelest ennetab äkksurma sensoorne kokkupuude ema ja lapse vahel. Koos magamine võimaldab emal last ka rohkem jälgida (tekki kohendades, lapse asendit muutes, teda patsutades jne), kontakt emaga tekitab beebis erutust ja tagab beebi regulaarse hingamise.
Suure tõenäosusega magab beebi koos emaga ka paremas asendis. Kehasoojuse jagamine võimaldab kontrollida hingamist. Imemine parandab enneaegsetel imikute hapnikku ligipääsu verre. Puudutused stimuleerivad hingamist, prolaktiin tõstab ema teadlikkust lapse olemasolust. Ühine magamine muudab hõlpsamaks ka imetamise, mis omakorda tugevdab lapse immuunsüsteemi.
Ole avatud erinevatele võimalustele
Koos magamine ei piirdu ainult lapse magamisega sinu voodis. Laps võib magada ka sinu voodi vastu asetatud lahtise küljega hällis või beebivoodis. Vanema lapse puhul võib selleks olla väiksem voodi. Mõned perekonnad katavad terve magamistoa põranda madratsiga ja magavad külg-külje kõrval põrandal. Samuti võib laps magada koos teiega vaid mingi osa öö jooksul.
Mõned vanemad toovad lapse oma voodisse alles siis, kui ta esimest korda öösel ärkab, samas kui teised lasevad lapsel enda juures uinuda ja viivad ta seejärel oma voodisse. Mõni istub lapse uinumiseni lapse voodi kõrval. Koos magamise puhul on oluline tunnetada konkreetse lapse vajadusi, mitte lähtuda pimesi ühiskonnas kehtivatest normidest. Samuti tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole igavese harjumusega. Kui üks variant ei sobi, saab alati proovida teisi võimalusi.
Ma ei taha, et laps minu kõrval magaks

Enda tunnetega arvestamine pole sugugi isekas. Kui tunned, et vajad uneaega oma abielu jaoks ja energia taastamiseks, toimi täpselt nii, nagu soovid, kui see sinust parema lapsevanema teeb. Üheks võimaluseks on laps hommikul enda voodisse tuua ja üheskoos natukene kaisutada. Teiseks võimaluseks on istuda lapse voodi kõrval, kuni ta uinub. Ajapikku tuleks tooli nihutada voodist aina kaugemale ja lõpuks tema toast välja. Kõige parem magamise variant on aga ikkagi see, mis võimaldab kõigil välja puhata ja tagab kõigile pereliikmetele hea tunde.
Allikas: iVillage.com

1 kommentaar

  1. Minul magasid mõlemad lapsed kaisus. Minu jaoks oli see mugavaim variant ja sain magada rohkem kui üritasin neid omas voodis hoida. Eriti teise lapsega, kes sai 1,2aastaseni rinnapiima. Praegultki tulevad öösel vahest kaissu kui ärkavad öösel. Lapsed 4a ja 6ks saav. Varsti on suured ja ega nad siis enam tule. 😉

Lisa oma kommentaar