Kas lapsele peaks majapidamistööde tegemise eest maksma?

Majapidamistööde tegemise eest lapsele raha maksmine on keeruline teema: mille eest ja kui palju peaks maksma? Millised tööd on iseenesest mõistetavad? Kuhu asetub selles tehingus taskuraha?
Otsus koduste tööde eest maksta sõltub osaliselt pere rahalisest olukorrast, osaliselt vanemate enda kasvatusest ja väga suures osas nende väärtushinnangutest. Mitteametlikud küsitlused näitavad, et üksmeelt selles küsimuses ei leia, kirjutab The Times.
On selge, et iga koduse toimingu rahaline tasustamine ei õpeta last mõistma, et teatud tööd vajavad tegemist ja kuuluvad kõigi pereliikmete kohustuste hulka. Kuidas siis õpetada lapsele majanduslikku iseseisvust, kes samas mõistaks asju teha ka tänutundest ja armastusest?
„Väga tervitatavad on kõik tegevused, mis aitavad lapsel mõista seost pingutuse ja tulemuse vahel,“ selgitab raamatu „Paranoid Parenting“ autor professor Frank Furedi. „Samas ei tohi raha ka üleliigselt tähtsustada, sest vastasel korral hakkab laps nägema igas suhtes ja teenes majanduslikult kasulikku tehingut.“
Raamatu „Detoxing Childhood“ autor Sue Palmer selgitab, et ühiskonna väärtushinnangud kujundavad ka lapse ootusi ja eeldusi. Kui laps ei suuda ise raha teenida, võib see tekitada temas ängistust. „Meie ühiskonnas hinnatakse inimest üha enam tema sissetuleku alusel ja see paneb meid uskuma, et asi pole väärt tegemist, kui selle eest ei maksta,“ tõdeb Palmer.
Aga see ei ole ilmselgelt arusaam, mida me lastele õpetada tahame. „Lapsed peavad õppima mõistma, et raha ei kasva puu otsas, vaid see tuleb välja teenida,“ rõhutab Palmer ja nendib, et samas on teatud majapidamistööd, mida tuleb teha ilma rahata kogu pere hüvanguks.
Mis siia alla kuuluvad? „Oma mänguasjade ja riiete koristamine, oma toa korrashoid ja voodi tegemine,“ loetleb Palmer. Teised sama laadi tööd peaksid minema pereliikmete vahel jagamisele.
Tööandja-töötaja suhted olgu määratletud
Teatud tööde eest maksmine aitab lapsel tunnetada majanduslikku iseseisvust ja vähendada lapsevanema jaoks tüütut raha lunimist. Ja miks mitte osta lapsele mõni ihaldatud asi, kui ta ka ise selle soetamisse panustab?
Sealjuures on oluline, et tasuline töö kodus vastaks koduvälistele tööturutingimustele: tööandja ehk lapsevanem määrab makstava summa. Pakutud tasu ei kuulu vaidlustamisele ja tööd sooviv laps otsustab ise, kas see sobib temale või mitte.
Mis vanuses peaks lapsele rahalist tööd pakkuma, sõltub lapsest. Noor inimene teab ise, millal tal lisaraha vaja on. Ühistesse majapidamistöödesse panustamisega tuleks algust teha aga nii varakult kui võimalik. Palmeri sõnul tuleks seda julgustada selles vanuses, kui laps ise aidata tahab, olgugi, et ta võib sel hetkel pigem segada kui abiks olla.
Mõned leiavad, et oluline on kontrollida ka tehtud töö kvaliteeti. Selleks tuleb esmalt võtta aega ja talle tehtavat tööd korralikult ette näidata. „Kui töö on tehtud lohakalt, ei tohiks raha anda,“ arvab Palmer.
Sullivann nii karmi lähenemist ei poolda. „Oluline on tunnustada tema soovi ja pingutust, mitte tulemust. Ükski laps ei oska iseenesest tolmuimejaga töötada.“
Mille eest lapsele maksta ja mille eest mitte?
Palgaline töö:

• Auto pesemine
• Garaazi koristamine
• Aiatööd
• Triikimine
• Köögikappide koristamine
• Väiksemate sugulaste ja/või õdede-vendade hoidmine

Töö perekonna hüvanguks:

• Prügi sorteerimine, väljaviimine
• Pesu sorteerimine/pesumasinasse panemine
• Riiete pesumasinasse panemine/välja võtmine
• Laua katmine
• Enda toa korrashoidmine
• Enda järel vannitoa koristamine
• Lemmikloomale süüa andmine
• Abistamine söögitegemisel
• Panustamine suuremasse koristamisesse: tolmuimejaga töötamine, tolmu võtmine, jms

Mida arvad Sina majapidamistööde maksustamisest? Jäta jälg kommentaariumisse.