Rasedus

Verivärske isa hirmud

Isa ja poeg. Foto: Dreamstime / Pavel Losevsky

Peres on uus liige – kuid rõõmujoovastuse asemel tunneb värske isa, kuidas silme eest lööb mustaks ja võimust võtab hirm. Mis siis isasid muretsema paneb ja kuidas neid selles aidata?
Isade viis peamist hirmu:
Kuidas me endale last lubada saame?
Kas minust saab hea isa?
Kuidas ma saan keskenduda nii lapsele kui oma tööle?
Kas ma enam kunagi oma naise tähelepanu pälvin?
Kas ma saan kunagi oma elu tagasi?
Ma niitsin õues muru, kui mu naine Maria teatas, et hakkab sünnitama. Ta seisis trepil, nägu peegeldamas rõõmu, erutuse ja valu segu. Ma sundisin end naeratama, kuigi tundsin kabuhirmu. Vaatamata koos külastatud perekooli tundidele, läbiloetud raamatutele ja veel sündimata lapsele vale viisiga ümisetud Beatles`ite lauludele, ei tundunud isaks saamine kuni selle hetkeni nii tõeline.
Ühe hetkega haaras mind endasse terve hulk kahtlusi. Maria tahtis astuda meditsiinikooli ja mina olin alustamas vabakutselise kirjanikuna – kuidas me küll lapsega kaasnevaid kulutusi endale lubada saame? Kas ma kukun isana läbi? Ma polnud kunagi varem ühtegi last hoidnud. Kas mu pühapäeva pärastlõunad, kus ma vaatasin lösutades jalgpalli, on igaveseks kadunud?
Ma tundsin oma segaste tunnetevoolu pärast piinlikkust, see oleks pidanud hoopis igati maagiline hetk olema. Kuid pärast usalduslikke jutuajamisi sõpradega, kel olid samuti lapsed, sain aru, et ma polnud kaugeltki üksi: kõik nad tunnistasid, et muretsesid laste sündides samade asjade pärast.

„See on normaalne, et isa tunneb kabuhirmu rahaprobleemide ja enese kui lapsevanema rolli õnnestumise pärast. Ja tunneb muret, sest tema naise tähelepanu pärast on konkurents suurenenud,“ rääkis Bruce Linton, pereterapeut Californiast. „Peamine on neile hirmudele vastu astuda ja mitte lasta neil end vallutada.“ Järgnevalt viis peamist hirmu, millega vastsed isad rinda pistavad ning juhised, kuidas neist jagu saada.
Kuidas me endale last lubada saame?
„Ebamugavustunne lapsekasvatamisega kaasnevate suurenevate kulutuste pärast ei ole neurootiline – see on majanduslik paratamatus,“ ütles Kyle Pruett, nõustaja. Rahamured muutuvad veelgi teravamaks, kui isast saab pere ainus ülalpidaja. Nii juhtus Põhja-Carolinast pärit Ned Tobey ja tema naise Allisoniga, kui viimane otsustas jätta reklaamitöö ning pühenduda kodus pisipoja Lance`i eest hoolitsemisele. „See oli närvesööv,“ ütles Ned. „Äkitselt hakkas senine vabalt kasutada olnud raha kuluma ühekordselt kasutatavatele mähkmetele.“
Lahendus: ära lase rahamuredel vanemaks olemise rõõme varjutada. Kui kulud ja tulud ei klapi, tee nagu tegi perekond Tobey`d: arvestage iga majapidamiskulutusega ning seadke endile vastavalt võimalustele pere-eelarve. „Me hoidsime kokku iseendi n-ö mänguasjade pealt, nagu uus auto või televiisor, ja me ei saanud eriti reisida,“ selgitas pereisa. „Kuid see oli elustiilimuutus, mille vastu meil tegelikult midagi polnud.“
Kas minust saab hea isa?
Mehed – kes on abitud lapse toitmisel, vannitamisel, mähkmete vahetamisel, krooksude välja laskmisel ja muidu hoolitsemisel, kuni neil tuleb seda kõike enda lapsega teha – on üldjuhul ebakindlamad kui värsked emad. Eric Brocknett paanitses endamisi, kui tema poeg Thomas sündis. „See on täiesti uus kogemus,“ kinnitas Massachusettsist pärit isa. „Sul puudub igasugune kogemus ning Sul pole aimugi, kuidas isale kehtivatele nõudmistele vastata.“
Lahendus: Eksperdiks ei saada üleöö. Eric Brocknett astus hirmule vastu, kui andis oma naisele nädalavahetuseti pikki puhkepause, et iseseisvalt lapse eest hoolitsema õppida. Mida rohkem ta oma vastsündinud pojaga aega veetis, seda mugavamalt, mängulisemalt ja põnevamalt ta end lapsevanemana tundis. „Pärast kahekesiolekut kadus hirm tundmatu ees,“ kinnitas ta.
Kuidas ma saan keskenduda nii lapsele kui oma tööle?
Tänapäeva isad määratlevad end lisaks pere ülalpidajale ja lapse hoidjana. Et oma pisikesele rohkem aega pühendada, astuvad mõned vähesed isad töö juures teadlikult karjäärirongilt korraks maha või korraldavad nii, et töötavad päevas vähem. Teised, nagu Californiast pärit John Persano, muudavad senist töörutiini kardinaalselt. John plaanis teha karjääri USA merejalaväes, kuid pärast tütre sündi otsustas hoopis erasektoris tööd otsida. „Lähtusin otsuse tegemisel sellest, et saaksin rohkem aega Alyssaga veeta,“ selgitas ta.
Lahendus: küsi nõu ükskõik millise töötava ema käest. Naised on läbi aastate tõestanud, et kodu ja töö ühendamine nõuab vähest paindlikkust. See tasakaal on raske tulema, kuid John saavutas selle. Selle asemel, et teha karjääri sõjaväelasena, pani ta end kirja reservi. Pärast töökohustuste täitmist Iraagis asus ta sõjaväes tööle lepingulise töötajana, kasutades selleks oskusi, mida oli omandanud teenistuses. Ta saabub tööle varahommikul, et õhtul mitu tundi enne magamaminekut tütrega aega viita. „See on minu jaoks õiglane vahetuskaup,“ ütles ta. „Ma saan ise määrata, kui palju oma perega aga veedan ning samas teen tööd, mis mulle meeldib.“
Kas ma enam kunagi oma naise tähelepanu pälvin?
Tuttav stsenaarium. Kui emme hoolitseb vastsündinu eest, tunneb issi end viienda rattana vankri all. „Ma tavatsen värsketele isadele öelda, et kui naine neile tähelepanu ei pööra, on kõik normaalne,“ ütles Dr Linton. Selle muutusega oli pärast poja sündi raske kohaneda Andrew Cope`il. Esimese kahe kuu jooksul kasutasid tema ja ta naine harvu vabu hetki magamiseks, nii ei jäänud teineteisele üldse aega. „Ma aina mõtlesin, et kas tunneli lõpus hakkab valgus paistma,“ rääkis Andrew.
Lahendus: mõelge välja võimalusi, kuidas terve perega mõnusalt aega veeta. Andrew ja Lisa jaoks tähendas see igapäevaseid jalutuskäike pargis koos pojaga. „See aitas meil taas ühele lainele saada,“ ütles pereisa. „See aeg on vaid meile kahele, kuigi laps on vankriga kaasas.“
Kas ma saan kunagi oma elu tagasi?
Paljude meeste kinnisideeks on oma identiteedi kaotus. Medõena töötav Peter Igneri muretses, et peab poja sündides vabatahtliku pritsimehe töö maha panema. „Ma olen teismeeast alates tuletõrjuja olnud,“ ütles ta. „Ma olin harjunud väljakutse peale kõik sinnapaika jätma, kuid enam ei saanud ma seda teha.“
Lahendus: tee kompromisse. Peter vähendas tuletõrjeühingus oluliselt oma kohustusi, kuni tema perekond uue elurütmiga harjus. Kui poeg Ellis sai üheaastaseks, muutus ta ühingus järk-järgult uuesti aktiivsemaks. „Ma ei saa iga väljakutse peale kohe uksest välja tormata, sest naine ja lapsed on mulle kõige tähtsamad. Aga ma löön ka ühingus uuesti kaasa.“
Allikas: Parents Magazine

1 Comment

  1. Meile anti esmakordselt raseduse tuvastamisel raamat Isa ja laps.Mees ei osanud sellist asja oodatagi,ega kuidagi alguses sellesse suhtuda.Juba mõned päevad hiljem avastasin ta õhtuti seda lugemas ja omaette muigamas.
    Raamatut lõpetades tunnistas et see raamat oli suureks abiks ja julgustajaks.:)

Reply To HappyMom Cancel Reply