Sperma ja munaraku annetaja teeb abivajajale suure heateo

24 okt 2011

Elite kliiniku juht ning viljatusravi isa Andrei Sõritsa kinnitab, et vajadus sperma- ja munaraku-doonorite järele kasvab ning selgitab, kuidas annetada.

Andrei Sõritsa möönab, et suur puudus on eelkõige spermadoonoritest.

Spermadoonorlus

Munarakudoonorlus

Andrei Sõritsa möönab, et suur puudus on eelkõige spermadoonoritest. Munarakudoonoreid on seevastu ligi neli korda rohkem. Sõritsa hinnangul on põhjuseks meeste ja naiste erinev suhtumine doonorlusse.

„Doonorlus on abistamine. Selle jaoks, et abistada, peab sellest aru saama. Mehed ei saa sageli abistamise mõttest aru. Nad võivad arvata, et kui naisel on meest vaja, las läheb baari ja võtab, aga naised ei taha nii,“ selgitab ta.

Viljatusravi spetsialisti sõnul on lapsesaamine naise otsus, sest naine kannab last ja toob ta ilmale.

Siiski, kliinikus käib ka spermadoonoreid ja seda erinevatel põhjustel. „On neid, kes tahavad inimesi aidata, on neid, kes tahavad raha teenida.“ On käinud arstid, tudengid, politseinikud jt. Kokku on oma spermat Elite kliinikule annetanud 36 meest. Hetkel saab kasutada viie mehe spermat, sest Eesti seadus ei luba ühe inimese sugurakkudest üle kuue lapse eostada.

Munarakudoonoreid on Elites praegu 25, kuid vajadus nendegi järele kasvab. Siingi on põhjuseid mitmeid. Võib juhtuda, et 20ndates noor naine ei saa lapsi, kuna tema munasarjad ei produtseeri munarakke või on teised häired, mis takistavad munarakkude produktsiooni. „Meditsiiniliste probleemide arv suureneb ja see on põhjus, miks natukene kasvab doonorluse vajadus,“ ütleb Sõritsa.

On ka 40ndates naisi, kes vajavad munarakudoonorluse abil. Kui vanasti oli häbiväärne, et 45-aastane naine sai lapse, siis nüüd on naiste eluiga pikenenud ning 40ndad on alles pool elust.

„Palju on selliseid juhtumeid, kus pere esimesed lapsed on suureks kasvanud ja vanemad on üksi koju jäänud, on igav. Siis on võimalus, kas võtta koer, kass või muretseda laps.“ Kuna pool elust seisab ees ning olemas stabiilne töökoht, sissetulek, majad, autod, on võimalus last kasvatada hea.

„Siis nad otsustavad, et saavad lapse, mis on küll suur vastutus, aga ka suurem rõõm.“ Kuna selles vanuses naiste munarakud ei ole enam nii head või üldse puuduvad, ongi abiks munarakudoonorlus. „Laps on elu kvaliteet, sellepärast vajadus doonorite järele aastast aastasse kasvab.“

Kui kliinikusse tuleb paar või üksik naine, kes vajab kindlatele parameetritele vastavat doonorit, siis kliinik sellise inimese ka otsib. „Paneme ajalehte kuulutuse. Või näiteks teie portaali, palun pange kirja, et meil on vaja doonoreid!“

Sperma ja- munarakudoonorlus

Spermadoonorlus
Iga mees spermadoonoriks ei sobigi, olgu ta hea tervise juures sportlane või kõrgelt haritud teadlane. „Inimene võib rääkida, kui terve ta on ja kui palju tal lapsi on, kuid kui tema sperma on kehv, siis ta doonoriks ei sobi,“ selgitab Sõritsa.

Elite kliinik sätestab spermadoonorile järgmised tingimused:
• vanus 19-38 eluaastat
• terve mees, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi
• soov ja tahtmine osutada omapoolset abi viljatutele paaridele
• head spermanäitajad

 

Mehele tehakse terve rida erinevaid uuringuid nii viiruste kui sugulisel teel levivate haiguste suhtes; talle teostatakse kromosoom- ja psühholoogiline uuring. Kui need analüüsid on korras, juhatatakse mees spetsiaalsesse ruumi, kus abivahenditeks on erootiline film ja ajakiri, mugavuseks tugitool. Pärast sperma annetamist tehakse ka sperma analüüs.

Üle 50 aasta spermaproovidega tegelenud Dr Piia-Astrid Ott uurib spermatosoidide kontsentratsiooni milliliitri kohta ning spermatosoidide liikuvust ja struktuuri, enne kui selle kõlbulikuks tunnistab.

Maailmas on palju spermapankasid, mis töötavad erinevate kriteeriumite järgi. Näiteks pakub mõni pank esimese, teise ja kolmanda sordi spermat. „Meie töötame ainult esimese sordiga,“ kinnitab Sõritsa. Sperma sortidesse jaotamisest on kasu n-ö meditsiinilisel turul, sest spermat saab teistele kliinikutele ja välismaalegi müüa. Elite on spermat müünud eestisiseselt teistele kliinikutele.

Samuti saab spermat teistest riikidest tellida, kuid Sõritsa kinnitusel seda Eestis üldiselt ei kasutata, kuna see läheb vähemalt viis korda kallimaks.

Niisiis kasutab Elite kliinikule annetatud spermat Eestis, mistõttu on oluline, et naine sellest võimalikult kiiresti rasestuks. „Ka kolmanda sordiga on võimalik rasestuda, aga rasestumise periood on pikem.“

Kui doonor vastab kõigile kriteeriumitele ning analüüsid haigusi ega infektsioone ei tuvasta, siis veel enne kui keegi spermat kasutada saab, peab see olema pool aastat karantiinis. Sperma külmutatakse ja säilitatakse vedelas lämmastikus, sest Sõritsa kinnitusel avalduvad osad haigused alles teatud aja möödumisel. Poole aasta möödudes tehakse uued uuringud.

Kui spermadoonor on oma panuse spermapanka andnud, on tal õigus hüvitisele, milleks on 800 krooni. Doonori isikuandmeid ei avalikustata. Paar, kes vajab lapse saamiseks doonori spermat, saab sobiva valida teatud füüsiliste ja kliiniliste näitajate põhjal:

• rahvus
• nahavärvus
• haridus
• perekonnaseis
• laste olemasolu
• pikkus
• kaal
• kehaehitus
• juuste värvus
• silmade värvus
• veregrupp
• reesusfaktor

Sõritsa sõnul langetavad doonorlusabi vajavad paarid või naine otsuse väga erinevate näitajate põhjal. „Osad vaatavad näiteks vanust. Teised vaatavad, et pruunid silmad ei sobi sellepärast, et meil ei ole suguvõsas kellelgi pruune silmi. Kolmandad ütlevad, nii pikad, meil ei ole nii pikad peres. Mõned ütlevad, et üldse ei ole oluline, öelge, kas on terve ja korras.“

Muid doonori isikuandmeid ei avalikustata, niisamuti ei ole doonoril hiljem õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist ega enda tunnistamist lapse vanemaks. Spermat võib annetada iga nädal, kuid seadus ei luba ühe mehe spermast samas riigis üle kuue lapse eostada.

Enamasti vajavad spermadoonorluse abi üksikud naised või paarid, kus mehel on kehva kvaliteediga sperma. Doonori sperma kasutamine üks kord läheb maksma ligikaudu 9000 Eesti krooni.

Munarakudoonorlus
Munaraku annetamine on keerulisem protsess. Seetõttu on ka hüvitis suurem – 10 000 krooni. „Naine peab viis korda käima ja narkoosi all võetakse talt munarakud. 10 päeva enne munaraku võtmist peab ta end süstima ja ravimeid võtma. Mees tuleb ja masturbeerib. 15 minutit ja 800 krooni. Temal on kulutus ainult ühekordne tulek,“ selgitab Sõritsa.

Elite kliiniku tingimused munarakudoonorile:
• vanus kuni 30 eluaastat
• terve naine, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi
• vähemalt keskhariduse olemasolu
• sünnitanud terve lapse

Munarakudoonorile tehakse samuti uuringud viiruste ja sugulisel teel levivate haiguste tuvastamiseks, kromosoomuuring ning psühholoogiline analüüs. Lisaks võetakse proov emakakaelalt ning 2-3 korda tsükli jooksul tehakse ultraheliuuring. 10-15 munarakku võetakse narkoosi all munasarjast tupe kaudu. See protseduur kestab 5-10 minutit.

Ka munarakudoonori isikuandmeid ei avalikustata. Munarakku vajavad paarid saavad vaadata vaid spermadoonoriga samalaadseid füüsilisi ja kliinilisi näitajaid.

„Kuna munaraku külmutamine ei ole täna väga hästi välja töötatud, siis me töötame nii et pere valib doonori, me teeme täiendavad uuringud, hakkame teda stimuleerima, võtame munarakud ja viljastame,“ räägib Sõritsa. See tähendab, et naise sugurakke vahepeal ei külmutata, vaid doonorilt võetakse munarakud ning viljastatakse kohe spermatosoididega. Nii moodustub embrüo, mis siirdatakse teise naise emakasse kasvama.

Kuigi seadus lubab korraga naise emakasse siirdada kuni kolm embrüot, siis Sõritsa kinnitab, et Elite kliinikus reeglina üle kahe ei siirdata. „Otsuse, mitu siirdada, teeb pere. Kui vähem siirdada, on väiksem rasestumise protsent, see tähendab, et kokkuvõttes läheb kallimaks.“

Nii on pere otsustada, kas nad lepivad väiksema rasestumise tõenäosusega, kui tahavad kindlasti üht last saada ning peavad ehk protseduuri kordama (mis läheb rohkem maksma) või tahavad, et rasestumise võimalus oleks suurem, isegi kui võivad tulla mitmikud.

Ühekordne viljastamine doonori munarakuga maksab Elite kliinikus ligikaudu 70 000 krooni.

Erinevalt mehe sugurakkudest naise omi teistele kliinikutele ega välismaale müüa ei tohi ning seetõttu ei saa neid mujalt ka tellida. Munarakke saab üks naine annetada 3-4 korda aastas, kuid kehtib sama reegel, mis spermadoonori puhul – ühe naise munarakkudest ei või eostada üle kuue lapse.

Nii sperma- kui munarakudoonoriks võib hakata ka lähisugulane. Näiteks võib viljatule naisele anda munaraku tema õde. „Esimene selline laps sündis meil 1996. aastal. Selliseid on paari aasta tagant.“ On kasutatud ka võimalust, et tädi annetab munaraku või tütar emale, kui ema on uuesti abiellunud.

Spermat ja munarakke saab annetada:
Tartus Elite kliinikus, tel 7409930 dr. Pia-Astrid Ott
Tallinnas Nova Vita kliinikus, tel 605 9609

   0    0